Mereväe ülem mereväekapten Sten Sepperi sõnul ei ole nii suuremõõtmelist struktuurireformi mereväes varem tehtud ning uuendustega kohanemine nõuab kindlasti aega, kuid usub, et operatiivtegevuste ja toetustegevuste teineteisest eraldamine aitab mereväelastel oma tööd paremini teha. „Selgem struktuur ja funktsioonide jaotus annavad inimestele võimaluse keskenduda oma põhiülesannetele,“ lisas Sepper.
Miinisadamas toimunud rivistusel asusid uued ülemad oma väeüksuste ette ning miinilaevade divisjoni lipp anti muuseumisse hoiule.
Laevastiku alla ühendatakse endine mereväe staap ja miinilaevadivisjon ning seda hakkab juhtima laevastiku ülem kaptenleitnant Jüri Saska. Laevastiku alla koondatakse ka kogu operatiivne ja väljaõppealane tegevus. Laevastiku kooseisus kuuluvad operatsioonistaap, sõjalaevad, mereväekool ja tuukrigrupp.
Mereväebaasi alla koondatakse kogu toetav tegevus ning selle ülemaks saab kaptenleitnant Indrek Hanson. Mereväebaasi koosseisus kuuluvad tehnikaosakond, teenusteosakond, haldusosakond ja meditsiinikeskus.
Mereväe peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväe laevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest.
Eestil on kolm nüüdisaegsete miinitõrjesüsteemidega varustatud Sandown-klassi miinijahtijat, üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev, spetsiaalse väljaõppe saanud miinituukrite grupp ja miiniinfokeskus, mille ülesanne on hallata ja täiendada Eesti vete miinisõjaga seonduvaid andmebaase.