„Täna meenutame siin tegelikult kõiki neid sõjaväelogistikuid, kes Varustusvalitsuse loomisel kaasa aitasid ning sellega tänase toetuse väejuhatuse auväärsele ajaloole aluse panid,“ ütles toetuse väejuhatuse staabi ülema ülesannetes olev kolonelleitnant Marek Laanisto.
Mälestustseremoonial osalesid toetuse väejuhatuse struktuuriüksuste ülemad, toetusteenuste keskuse vanemkaplan kolonelleitnant Aivar Sarapik ning esindajad korporatsioonist Rotalia, mille vilistlane kindralmajor Reimann oli. Toetuse väejuhatuse, logistikapataljoni ja korporatsioon Rotalia lippude all asetati kindrali hauale mälestuseks küünlad.
Kindralmajor Rudolf Reimann sündis 18. jaanuaril 1884. aastal Tartus. Aastatel 1897-1899 õppis ta Torma kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903. aastal astus Reimann vabatahtlikuna Vene tsaariarmeesse, kus ta jõudis oma karjääris 1917. aastal alampolkovnikust diviisi intendandiks. 28. detsembril 1917 sai Reimann 1. Eesti jalaväediviisi intendandiks ning 11. novembril 1918 määrati ta Varustusvalitsuse ülemaks.
Polkovnik Reimann lahkus tegevteenistusest omal soovil 1920. aastal, kuid juba 1923. aastal kutsuti ta uuesti tegevteenistusse. Ta oli sõjaministri vanemkäsundusohvitser, sõjakooli lektor ja kindralstaabi kursuse dotsent sõja-administratsiooni alal. 1924-1929 jätkas Reimann teenistust Sõjaministeeriumi Korraldusvalitsuse ülemana. 1932. aastal ülendati ta kindralmajoriks. Reimann suri 16. septembril 1946. aastal Tallinnas.
2002. aastal taasloodud toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) on 21. novembril 1918 asutatud Varustusvalitsuse õiglusjärglane. Omaaegsel Varustusvalitsusel oli väga suur roll Vabadussõja võidus, sest pidi tagama Rahvaväele kõik sõjapidamiseks vajaliku – relvastuse, laskemoona, varustuse, riietuse, majutamise, toitlustamise.
Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades logistikast ja materjalimajandusest ning lõpetades tugiteenuste ja kaitseväe orkestriga. Samuti koolitatakse väejuhatuse logistikapataljonis ning logistikakoolis reserv- ja tegevsõjaväelogistikuid ning tervisekeskuses sõjaväemeedikuid.
Toetuse väejuhatuses on kokku kümme allüksust: staap, logistikapataljon, logistikakool, tervisekeskus, raamatupidamiskeskus, toetusteenuste keskus, liikumis- ja veoteenistus, materjaliteenistus, harjutusväljade teenistus ning kaitseväe orkester.