„Kindralmajor Reimann ja tema kaaslased tolleaegses Varustusvalitsuses omasid väga tähtsat rolli selles, et Eesti ennast Vabadussõjas vabaks võitles. Võime uhkusega öelda, et tänase toetuse väejuhatuse ja Eesti sõjaväelogistika juured said alguse tublide Eesti meeste ja naiste tööst Varustusvalitsuses,“ ütles toetuse väejuhatuse ülem kaptenleitnant Roman Lukas.
Hiiu-Rahu kalmistul toimunud mälestustseremoonial olid väljas toetuse väejuhatuse ja logistikapataljoni lipud, küünlad asetasid kindralmajori hauale toetuse väejuhatuse struktuuriüksuste esindajad. Pidulikul tseremoonial osales oma esindajate ja lipuga ka korporatsioon Rotalia, kelle vilistlane kindralmajor Reimann on.
Kindralmajor Rudolf Reimann sündis 18. jaanuaril 1884. aastal Tartus. Aastatel 1897-1899 õppis ta Torma kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903. aastal astus Reimann vabatahtlikuna Vene tsaariarmeesse, kus ta jõudis oma karjääris 1917. aastal alampolkovnikust diviisi intendandiks. 28. detsembril 1917 tuli Reimann 1. Eesti jalaväediviisi intendandiks. 11. novembril 1918 määrati ta varustusvalitsuse ülemaks.
Polkovnik Reimann lahkus tegevteenistusest omal soovil 1920. aastal, kuid juba 1923. aastal kutsuti ta uuesti tegevteenistusse. Ta oli sõjaministri vanemkäsundusohvitser, sõjakooli lektor ja kindralstaabi kursuse dotsent sõja-administratsiooni alal. 1924-1929 jätkas Reimann teenistust Sõjaministeeriumi Korraldusvalitsuse ülemana. 1932. aastal ülendati ta kindralmajoriks. Reimann suri 16. septembril 1946. aastal Tallinnas.
2002. aastal taasloodud toetuse väejuhatus (kuni aastani 2014 kandis nime kaitseväe logistikakeskus) on 21.11.1918 asutatud Varustusvalitsuse õiglusjärglane. Omaaegsel Varustusvalitsusel oli väga suur roll Vabadussõja võidus, sest see struktuuriüksus pidi tagama Rahvaväele kõige sõjapidamiseks vajaliku – relvastuse, laskemoona, varustuse, riietuse, majutamise, toitlustamise.
Kaitseväe toetuse väejuhatus tegeleb kaitseväe igapäevaseks toimimiseks vajalike tegevuste korraldamisega alustades hangetest ja logistikast ning lõpetades tugiteenustega ja kaitseväe muusikaga. Toetuse väejuhatus koosneb 11 struktuuriüksusest: väejuhatuse staabist, materjaliteenistusest, hanketeenistusest, haldusteenistusest, raamatupidamiskeskusest, liikumis- ja veoteenistusest, tervisekeskusest, toetusteenuste keskusest, kaitseväe orkestrist, logistikapataljonist ja logistikakoolist.