Reedel, 29. augustil tähistab KVÜÕA (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) oma 80. aastapäeva.
Aastapäevaüritused algavad 29. augustil piduliku aktusega KVÜÕA aulas.
Samal päeval kell 16.45 avatakse KVÜÕA muuseumis näitus ennesõjaaegse Eesti Vabariigi aegse sõjalise hariduse ajaloost.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sünnipäevaürituste raames oodatakse laupäeval, 30. augustil kell 11.00 – 14.00 kõiki huvilisi avatud uste päevale (Tartu, Riia 12). Külalistele viiakse läbi ekskursioonid ja demonstratsioonesinemised. Sõjakooli kadetid tutvustavad õppetöös kasutatavaid relvi, tehnikat ja varustust. Pakutakse sõdurisuppi. Muuseumis on avatud sõjalise hariduse ajalugu tutvustav näitus.
Esmaspäeval, 1. septembril kell 10 alustatakse aulas pidulikult uut õppeaastat. Avaloengu peab Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman. Kell 12 – 13 toimub Kõrgema Sõjakooli pidulik jalutuskäik KV orkestri saatel Tartu linnas. Algusega kell 12.20 viiakse Raekoja platsis läbi pidulik rivistus. KVÜÕA õppurkoosseisu tervitab Tartu linnapea Andrus Ansip.
KVÜÕA loodi 1923. aastal ja sellest sai ainuke institutsioon, mis ennesõjaaegse Eesti Vabariigi ajal korraldas eesti soost ohvitseride väljaõpet. Tollal kuulusid KVÜÕA koosseisu Kõrgem Sõjakool, Sõjakool, Tehnikakool ja Lahingukool. Kuni 1940 jõuti kokku koolitada üle 12 000 ohvitseri.
Eesti taasiseseisvumise järel sai võimalikuks KVÜÕA taasasutamine. Praegu on KVÜÕA-st kujunenud kaasaegne ja arvestatav sõjaväeliste juhtide koolitamise keskus. KVÜÕA on Eestis ainuke riigikaitseline kõrgkool, mille üliõpilasi (kadette) valmistatakse ette sõjaväeliseks karjääriks.
Õpe Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes jaguneb põhi- ja keskastme-kursuseks. Põhikursus kestab kolm aastat ning selle eesmärgiks on anda kadettidele baasteadmised ja -oskused rahuaja rühmaülema ja sõjaaja kompaniiülema kohustuste täitmiseks ning teadmised valitud sõjalisel erialal ja ohvitserile vajalike tõekspidamiste omandamiseks. Valida on võimalik jalaväe-, tagalateenistuse-, side-, pioneeriteenistuse-, suurtükiväe-, õhutõrje- ja piirivalve erialade vahel
Kursuse lõpetajatele omistatakse nooremleitnandi auaste. Sellega on kadetid saanud rakendusliku kõrghariduse sõjaväelise juhtimise erialal.
Pärast mõneaastast teenistust väeosas on võimalik astuda keskastme-kursusele, mis kestab kaks aastat ja mille järel on lõpetajal tulevikus võimalik saada magistrikraad. Keskastmekursuse lõpetamine on ka eelduseks kandideerides edasi õppima Balti Kaitsekolledžisse.