Jäta menüü vahele

Kaitseväelased tõrjusid Rutja rannas õhusihtmärke

Reedel, 29. mail lõppes traditsiooniliselt Rutja rannas õhutõrjepataljoni poolt korraldatud lahinglaskeharjutus, kus üle 200 kaitseväelase ja kaitseliitlase lihvisid oskuseid hävitada vastase õhuvahendeid, kasutades selleks õhutõrjeraketisüsteeme Mistral ja Piorun, õhutõrjekahureid ZU-23-2, Scoutspataljoni lahingumasinaid CV9035 ning raskekuulipildujaid Browning.

„Tänavuste laskmiste stsenaariumi ülesehitamisel ja eesmärkide püstitamisel lähtusime nii enda kui ka Ukraina sõja õpituvastustest, pannes rõhku nii taktikalise õhutõrje tapmisahela läbitegemisele kui ka hukukindluse tõstmisele,“ ütles õhutõrjepataljoni ülem kolonelleitnant Robert Rajaste.

28. mai hommikul alanud laskmiste esimesel ööpäeval harjutasid õhutõrjespetsialistid õhutõrjepataljonist ja Scoutspataljonist õhusihtmärkide hävitamist taktikalises olukorras. Radari abil tuvastatud info tingliku vastase õhuvahenditest liikus varjepositsioonil paiknenud raketi- ja kahurimeeskondadele, kes hõivasid peale vastava käsu saamist tulepositsioonid ning hävitasid vastast imiteerinud mehitamata õhusõidukid.

„Harjutusel oli õhus korraga mitu sihtmärki, mis andis väga hea võimaluse rakendada kihilise õhukaitse põhimõtteid erinevatest relvadest vastavalt sihtmärkide kaugusele ja võimaldas tulejuhtidele reaalsusele väga lähedast praktika võimalust tulejuhtimisel. Viimasel ööpäeval toimunud harjutusel saime esmakordselt veenduda, et oleme öösel õhuvastase tõrjumisel vähemalt sama efektiivsed kui päeval,“ ütles kolonelleitnant Rajaste.

Lisaks õhutõrjepataljoni ja Scoutspataljoni õhutõrjerühma võitlejatele harjutasid vastase õhus avastamist ja mõjutamist Scoutspataljoni lahingumasinate meeskonnaliikmed, kes hävitasid erinevaid droone lahingumasina pearelvast Bushmaster III.

Kevadtormi raames jätkuvad lahinglaskmised muuhulgas raskekuulipilduja Browning operaatoritele, kus vajalikku õhusihtmärkide tõrjumise kogemust saavad kaitseväelased ja kaitseliitlased üle Eesti.

Kevadtorm 2026 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlas- ja partnerriikide sõdurid. Esimene õppus Kevadtorm korraldati 2003. aastal ning tegu on järjekorras 20. Kevadtormi nime kandva õppusega. Aastatel 2015, 2018, 2022 ja 2025 toimus õppuse Kevadtorm asemel õppus Siil.

Fotod

Keri üles