Kolmapäeval, 5. märtsil toimusid Tallinna kergejõustikuhallis 33. kaitseväe meistrivõistlused sangpommispordis, kus ligi 240 osalenud riigikaitsja hulgast tunnistati parimateks küberväelased.
„Kaitseväe meistrivõistlused sangpommispordis on üks kaitseväe pikima traditsiooniga spordiüritusi, mis on aastate jooksul pälvinud osalejate seas erilise ja tähtsa koha. Samal ajal on sellest saanud ka kaitseväe suurima osalejaskonnaga spordivõistlus,“ ütles toetuse väejuhatuse ülem kolonelleitnant Erki Soo, kes on ühtlasi Eesti sangpommispordi liidu president.
Võistluspäeva jooksul selgitati välja parimad nii individuaalselt, teatevõistlusel kui ka võistkondlikus koondarvestuses. Naised võistlesid sangpommi rebimises ning meeste arvestuses toimus kahevõistlus, mis hõlmas rebimise ja tõukamise harjutusi. Päeva lõpetas teatevõistlus, kus viieliikmelised meeste ja naiste segavõistkonnad panid end samade harjutustega proovile. Võistlejate kasutada olid nii 12-, 16-, 24- kui ka 32-kilogrammised sangpommid.
„Parandasin oma 2016. aasta rekordit 22 kordusega ja olen selle üle väga õnnelik,“ ütles võistleja major Tanel Kurisoo toetuse väejuhatusest. „Valmistusin võistlusteks intensiivselt aasta algusest, leides jõu, vastupidavuse ja tehnikaga hea balansi,“ lisas major Kurisoo.
Võistlustel osalesid nii kaitseväelased, kaitseliitlased kui ka liitlased Eestis paiknevast NATO lahingugrupist. Kõigi võistkondade individuaalsete soorituste ning teatevõistluse tulemuste kokku arvutamisel selgitati välja selle aasta parim võistkond, milleks osutus 2405 punktiga küberväejuhatus. Teise koha saavutas mereväe võistkond 2380 punktiga ning kolmandale kohale tuli sõjaväepolitsei vahipataljon 2360 punktiga.
Sangpommisport on lisaks jalgpallile ja lahingrelvadest laskmisele üks traditsioonilistest spordialadest, milles kaitseväelased on võistelnud juba alates 1992. aastast. Kaitseväe meistrivõistluste eesmärk on tõsta spordi tegemise populaarsust ning selgitada välja võistkonna „Team Kaitsevägi“ liikmed, kes esindavad kaitseväge siseriiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel.
Kaitseväelaste tugevus ja hea kehaline vorm on üks Eesti kaitsevõime alustaladest. Sangpommisport, järgnedes murdmaa- ja patrullsuusatamisele, oli selle aasta teine võistlusala. Järgmisena, 12. märtsil võetakse mõõtu saalihokis. Kokku võisteldakse 2025. aasta jooksul kaitseväes üheteistkümnel erineval spordialal.
