Näitus on pühendatud kindral Johan Laidoneri 130. sünniaastapäevale ning Eesti Vabariigi 96. aastapäevale. Näituse koostaja ja stereograafi Meelis Pilleri sõnul annab stereofoto unikaalse võimaluse näha, millised nägid välja tänaseks hävinud Vabadussõja mälestusmärgid oma ajas ja ruumis.
Stereofotod pildistas 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi esimesel poolel tegutsenud Viljandi fotograaf Jaan Riet, kes kasutas pildistamiseks spetsiaalset kahe objektiiviga kaamerat. Sarnast tehnoloogiat kasutatakse ka tänapäeval nn 3D-kinofilmide tootmisel.
“Kuigi Rieti sada aastat vanad fotod on mustvalged, korvab värvide puudumise piiramatu inimfantaasia, pilguheit kaugesse aegruumi on unustamatu kogemus, Kui nägemismeelele anda võimalus heita pilk fotole, mis on kui aken minevikku, teeb mõistus ülejäänu, et vaataja tunnetaks fotosse kätketud ruumi reaalsusena,” ütles Piller.
Kui Rieti kaasaegsed pidid ruumilise efekti saamiseks vaatama fotosid läbi spetsiaalse seadme, siis praeguse tehnoloogiaga on võimalik vanu negative töödelda anaglüüf-fotodeks, mida saab esitleda ruumis. Et pilte kolmemõõtmelisena näha, tuleb kasutada vastavaid prille. Samuti saab ruumilisi fotosid kuvada vastavate projektsiooniseadmetega, kuid vaatamiseks tuleb taas kasutada prille.
Stereofotode näitus Vabadussõja mälestusmärkidest sai teoks tänu kaitseväe teavituskeskuse initsiatiivile. Jaan Rieti fotod on pärit Eesti Filmiarhiivist.