Täna panid kaitseväe meedikud kaitseväe kalmistul pärja 17 aastat Sõjaväe Tervishoiu Valitsust juhtinud kindralmajor-meedik Arthur-Aleksander Lossmanni hauale.
5. oktoobril täitus aastatel 1919-1936 Eesti kõrgeima sõjaväemeedikuna teeninud kindralmajor Lossmanni sünnist 130 aastat.
“Kindral Lossmanni panus Eesti meditsiini arengusse väärib meie sügavat austust ning mälestust,” sõnas kapten Karin Sarapuu Kaitsejõudude Peastaabi meditsiiniteenistusest kaitseväe kalmistul korraldatud mälestustseremoonial. Kapten Sarapuu sõnul väärib Lossmann mäletamist mitte ainult hinnatud sõjameditsiinispetsialistina, vaid ka eestikeelse meditsiinilise teaduskirjanduse propageerijana.
Tseremoonial teenis kaplan kapten Raivo Nikiforov.
5. oktoobril 1877 Vana-Vändra vallas sündinud kindralmajor Lossmann õppis St. Peterburi Sõjaväemeditsiini Akadeemias ning võttis osa Vene-Jaapani sõjast ja I maailmasõjast. Teenete eest Vabadussõjas anti talle I klassi 2. liigi Vabadusrist. Samuti on ta Kotkaristi I klassi teenetemärgi kavaler.
Aastatel 1940-41 end varjanud Lossmann lahkus 1944. a Eestist Saksamaale. Kindralmajor-meedik Lossmann suri Londonis 1972. aastal. Tema põrm maeti ümber kaitseväe kalmistule 1998. a.