Täna keskpäeval mälestas kaitsevägi Tallinna Sõjaväekalmistul 1924. aasta 1. detsembri kommunistlikus riigipöördekatses hukkunuid.
“Ustavus, mehisus ja vastutus on tähtsad ka tänase Eesti sõdurite jaoks. Kuigi tavaarusaamade kohaselt on moodsa aja väärtushinnangud veidi teistsugused, olen kindel, et need väärtused on kindlalt kaitseväelaste sees,” ütles mälestustseremoonial kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. “Vajadusel Eesti kaitseks välja astuda ei kõhkle meist keegi, sõltumata kohast või kellaajast.”
Kaitseminister Jaak Jõerüüt ja kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts asetasid Vabadussõjas langenute monumendile pärjad ning kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik pidas mälestustseremoonial palvuse.
Seoses 1924. aasta riigipöördekatsel hukkunute mälestamisega pidas Kieli Ülikooli professor, esimene taasiseseisvunud Eesti kaitseminister Hain Rebas täna Kaitsejõudude Peastaabis ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes loengu teemal “Ebaõnnestunud terrorirünnak Tallinnas 1924. aasta 1. detsembril.
1. detsembril 1924. aastal tungisid Venemaalt saadetud mässajad ja nende eestlastest seltsimehed Sõjaministeeriumi, 10. rügemendi staapi, soomusautode- ja tankide diviisi, Sõjakooli, Toompea lossi, Lasnamäe sõjaväelennuväljale ning teistesse riigiasutustesse. Vallutati ka peapostkontor koos seal asuva telefonikeskjaamaga, Balti ja Tallinn-Väike raudteejaam ning mitu politseijaoskonda.
Tondil asunud Eesti Vabariigi Sõjakooli kaitsmisel hukkus neli kadetti.
Oluline tähtsus kommunistide mässu mahasurumisel oli Kagu-Eestis paikneva 2. diviisi ülemal kindral Ernst-Johannes Põdderil, kes viibis juhuslikult Tallinnas komandeeringus. Kindral Põdder juhtis mässajate kätte langenud hoonete tagasivõtmist.
Riigipöördekatsel mõrvasid mässajad kakskümmend üks inimest, neist kuus ohvitseri, neli kadetti ja kaks sõdurit.