Kaitsmiskomisjoni esimehe Tartu Ülikooli dotsendi Mart Noormaa sõnul on KVÜÕA liikumas õiges suunas, sest magistritöid püütakse teha nii, et neist oleks kasu. “Magistrandid uurisid kaitseväes päevakorras olevaid küsimusi ja püüdsid pakkuda lahendusi, mida saab ka reaalselt ellu viia,” ütles Noormaa, kes osales KVÜÕA tööde kaistmisel esimest korda. “Mul on väga hea meel, et uus põlvkond noori ohvitsere soovib muuta kaitseväge efektiivseks ja paremini toimivaks üksuseks ehk õppivaks organisatsiooniks.”
Taktika õppetoolis kaitsesid magistritöid kapten Mattias Puusepp, kelle teemaks oli „Isetehtud lõhkeseadmete vastase tegevuse väljaõpe Kaitseväes ja selle tõhustamise võimalused“ ja major Tarmo Luhaäär, kes uuris jaotuspõhise logistika printsiipe Eesti kaitseväe varustusketis.
Strateegia ja sõjaajaloo valdkonnas kaitsesid magistritöid kapten Hannes Liim teemal „Eesti kaitseplaanide areng 1918-1939: kindlustustööde planeerimine“ ja kapten Aldo Reimets teemal „1. Eesti suurtükiväebrigaad 1917-1918 ja Eesti Vabadussõja 1. suurtükiväepolk ning nende formeerimise võrdlus“.
Humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkonnas kaitsesid töid kapten Marko Pungar, kes uuris ajateenijatest juhtide hoiakute kujundamist Kuperjanovi ja Viru jalaväepataljoni näitel, kolonelleitnant Tarmo Metsa, kes uuris kaitseväelaste täiendusõppe vajadusi ja läbiviimist Kirde Kaitseringkonna näitel ning kapten Raido Kukk, kelle teemaks oli teenistust alustavate ohvitseride teenistussoorituse seos õppeedukusega.
Kokku kaitsesid sel nädalal maaväe ja mereväe põhikursuste kadetid ning keskastmekursuse kuulajad 36 lõpu- ja seitse magistritööd.
Alates mai lõpust on kaitseväe ohvitseride lõpu-, diplomi- ja magistritöid võimalik lugeda Eesti kaitseväe e-õppe portaalis ILIAS aadressil https://eope.ksk.edu.ee/ilias/.
Juurdepääsupiiranguga „asutusesiseseks kasutamiseks“ mõeldud tööde lugemiseks peaks huviline pöörduma KVÜÕA poole põhjendatud taotlusega. Tänavu kaitstud lõputöödega on võimalik tutvuda alates järgmise nädala lõpust.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool, kus koolitatakse ohvitsere ja allohvitsere kaitseväele ning Kaitseliidule. 16 aasta jooksul on KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetanud enam kui 400 ohvitseri, magistriõppe on lõpetanud ligi 80 ohvitseri, nooremohvitseride kursuse on kolme aasta jooksul läbinud üle 30 ohvitseri.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Eesti rahvusliku sõjateaduse nurgakiviks, tehes oma partneritega koostööd globaalselt. KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli põhikursuse maa-, mere- või õhuväe õppesuuna lõpetajad saavad rakendusliku kõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja nooremleitnandi auastme. Sisseastumisdokumente saab Kõrgemasse Sõjakooli esitada tänavu 23. juunist 6. juulini.