Kaitseväe Ühendatud Õppasutuste Kõrgema Sõjakooli lõpetas täna 13 sõjalise juhtimise magistrit, kaitsevägi sai juurde 22 värsket ohvitseri.
„Mitmete ekspertide hinnangul kulub tervikliku ohvitserikorpuse kujunemiseks vähemalt 20 aastat. Kõrgem Sõjakool on korralikku ohvitseriharidust tänaseks andnud juba üle 10 aasta ning olen veendunud, et teiegi seas istub mõni tulevane kaitseväe juhataja,“ ütles kaitseminister Aaviksoo Sõjakooli lõpetajatele.
Magistrikraadi saanud ohvitseride seas on sel aastal kaks kiitusega lõpetajat, jalaväeohvitser kapten Arno Kruusmann ja pioneeriohvitser kapten Raul Kütt. Põhikursuse lõpetas cum laude nooremleitnant Vjatšeslav Senin.
”Meie riigikaitse ja eriti kaitseväe arendamisel on võtmeroll ohvitserkonnal,” ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots sõjakooli lõpetamisel.”Teie igapäevasest teenistusest hakkab sõltuma meie kaitseväe tugevus.”
”Saate oma käsutusse kõige keerukama ja tõhusama relvasüsteemi – Eesti sõduri,” ütles lõpetajatele Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kolonel Aarne Ermus. ”Teist peavad saama oma allüksustes mitte formaalsed, vaid tegelikud liidrid, kelle järel mehed kõhklematult lahingusse tormavad.”
Magistriõppe lõpetanud ohvitserid said kahe aasta jooksul pataljoni ja brigaadi staabiohvitseri ettevalmistuse ning sotsiaalteaduste magistrikraadi sõjalise juhtimise erialal.
Kolme aasta pikkune sõjakooli põhikursus annab värsketele ohvitseridele oskuse juhtida rühma ja kompaniid. Kõik KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli lõpetajad saavad ühtlasi ka riigikaitseõpetaja kvalifikatsiooni. Riigikaitse kõrgeim juht Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves andis oma 17. juuni käskkirjaga põhikursuse lõpetanud kadettidele nooremleitnandi sõjaväelise auastme.
Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu akrediteeris sel kuul sõjalise juhtimise magistriõppe õppekava.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on rahvusvaheliselt akrediteeritud kõrgkool, mille põhikursuse lõpetajad saavad rakenduskõrghariduse sõjalise juhtimise erialal ja keskastmekursuse lõpetajad sotsiaalteaduste magistrikraadi.
Ohvitseride neljatasemelise väljaõppe süsteemi esimene aste on Kõrgema Sõjakooli põhikursus, mille lõpetajad saavad sõjaväelise juhtimise rakenduskõrghariduse. Pärast kolmeaastast edukat teenistust kaitsejõududes on võimalik jätkata õpinguid Kõrgema Sõjakooli keskastmekursusel ehk magistriõppes. Sellest järgmiseks ohvitseri haridusastmeks on vanemstaabiohvitseri kursus Balti Kaitsekolledžis või vastava tasemega kursus välisriigi sõjaväelises õppeasutuses ning edaspidi kõrgemate staabiohvitseride- ja kindralstaabikursused.
Sellel aastal võetakse põhikursusele ja keskastmekursusele kandideerimiseks sisseastumisdokumente vastu 25.juunist 10. juulini, põhikursusele kandideerijatel on võimalik spetsialiseeruda nii maaväe kui õhuväe ohvitseri erialale.