Tapa Väljaõppekeskuse Suurtükiväegrupp korraldab 21. ja 22. veebruaril Rutja rannas 155-mm haubitsate FH-70 kontroll-laskmised.
Relvade ohutustehnikanõuetest lähtuvate kontroll-laskmiste eesmärgiks on kontrollida relvasüsteemide seisukorda ja valmistada need ette lahinglaskmisteks. Laskmised on planeeritud mõlemal päeval ajavahemikele kella 8st 12ni ja 13st 18ni. Kokku sooritatakse suurtükkidest kuni 120 lasku.
Kaitseväe suurima tulejõuga relvi testitakse maksimumkoormusel. Rutjal lastakse suurtükkidest kuni 2 km kaugusel merel asuvaid sihtmärke otsesihtimisega, laskja näeb relva juurest sihtmärki. Suurtükkide tulepositsioonide alana kasutatakse Eisma ja Rutja vahelist rannariba Härgliival.
Taoliste otsesihtimisega laskmiste ohuala pikkus on umbes 14 km, sellise ala ohutu sulgemine Eesti maismaal ei ole võimalik. Suurtükiväelaste ja relvade lähetamine kontroll-laskmistele ja lahinglaskmistele Soome läheks aga maksma orienteeruvalt 9 miljonit krooni. Seega on kõige optimaalsem lahendus testlaskmiste läbiviimine mererannikul.
Naaberriikide praktikas ei ole suurema veekogu, mere või järve kasutamine ohualana erandjuhus, samalaadseid laskmisi viivad läbi Läti, Rootsi ja Soome kaitseväed. Kõige soodsam aeg selliseks laskmiseks nii looduse kui ka kohalike elanike suhtes on talv.
Ligi pooleaastase ettevalmistusprotsessi käigus valiti kontroll-laskmiste läbiviimiseks Rutja, kuna seal häiritakse vähe elanikkonda ning laskmiste mõju loodusele on minimaalne. Asukohavalikul mängis suurt rolli ka väeosa kaugus, laskekoha ligipääsetavus, maaomanike nõusolek ning mereala sulgemise võimalus.
Kaitsevägi ja kaitseministeerium on kontroll-laskmiste korraldamist arutanud ning kooskõlastanud Keskkonnaministeeriumi, RMK Loobu metskonna, Veeteede Ameti ja Lennuametiga. Laskmistest on informeeritud külavanemaid ja Vihula Vallavalitsust. Testlaskmisi on kutsutud jälgima ornitoloog.
Kuna merele laskevõimaluste tagamine jääb oluliseks ka tulevikus, on kaitseministeeriumil lähitulevikus kavas algatada analüüs võimalike merele laskmise asukohtade väljaselgitamiseks. Merele laskmise puhul ei ole vajalik mitte niivõrd püsipolügooni olemasolu kuivõrd ühekordsete laskmiste läbiviimise paika, mida aastas kasututaks kokku kuni paar nädalat.