Kalevi jalaväepataljon tähistas täna Jõhvi linnakus piduliku rivistusega enda 102. aastapäeva.
„Kalevlased tõi juba Vabadussõja ajal kokku ühtekuuluvustunne ja vaadates tagasi selja taha jäävale keerulisele aastale on hea tõdeda, et kalevlased hoiavad siiani kokku,“ ütles Kalevi jalaväepataljoni ülem major Ain Tiidrus.
Rivistuse juurde kuulus ka Kalevi jalaväepataljoni silmapaistvamate tegevväelaste ja ajateenijate tunnustamine. Tänane rivistus oli erilise tähtsusega jaanuarikutse sõduritele kes lähevad tänasest reservi. Juuli- ja oktoobrikutse võitlejatel algab reedel jõulupuhkus, mis kestab kuni 3. jaanuarini.
„Need üksteist kuud on muidugi pakkunud omajagu erinevaid väljakutseid aga ka põnevaid võimalusi. Drillseerantidena tuli meil kahele baaskursusele rividrillid selgeks õpetada ja instruktoritena väljaõppel abiks olla. Seega kaks nädalat puhkust kuluvad igati ära. Juba 4. jaanuarist olen tagasi väeosas aga siis juba rühmavanemana,“ ütles jaanuarikutse lõpetanud nooremseersant Kristjan Lember, kes on üks kaheksast Kalevi jalaväepataljoni võitlejast, kes alustab uuest aastast oma tegevteenistust Jõhvis.
Kalevi jalaväepataljoni loomise juured ulatuvad aastasse 1901, kui kümne spordientusiasti poolt asutati Tallinna jalgrattasõitjate selts Kalev. Vabadussõja alguses 20.12.1918 moodustati rahvuslikult meelestatud Spordiseltsi Kalev liikmete poolt vabatahtlike löögiüksus „Kalevlaste Maleva”.
1940.aasta juunis saadeti pataljon Nõukogude võimu poolt laiali. Väeosa taastati 18.03.1992 Kalevi Üksik-jalaväepataljonina, mille peamiseks ülesandeks oli õpetada välja lahinguvõimelisi reservüksusi. Kalevi ÜJVP suleti 2002. aastal ning 01.01.2009 taastati Kalevi jalaväepataljon Rahuoperatsioonide Keskuse väljaõppesektsiooni baasil Paldiskis. Käesoleval aastal paiknes Kalevi pataljon ümber Jõhvi.
