Scoutspataljoni kaplan nooremleitnant Lauri Põld ja 1. jalaväebrigaadi sotsiaaltöötaja Merje Kimber külastasid Iraagis, Erbili õhuväebaasis Eesti kontingenti, et toetada rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil kohapeal sõdurite moraali ja vaimu ning nõustada neid vajadusel eluliste probleemide lahendamise osas.
„Viibida vendade ja õdede scoutsidega samas keskkonnas, saada nii füüsiliselt kui vaimselt osa ühistest kogemustest ning teenida kaasvõitlejaid – see on hindamatu väärtusega ja teeb tänulikuks. Isikkoosseisule läbiviidavad loengud avavad võitlejate mõttemaailma, loovad tingimusi näha iseennast teisest vaatevinklist ja panevad mõtlema asjaoludele, mille peale võib-olla igapäevaselt ei mõelda. Üksuse sidususe alalhoidmine ning arendamine on üheks põhiliseks vaimseks relvastuseks,“ ütles kaplan Lauri Põld Iraagis eestlaste üksuse juures.
Kaplan Põld leiab, et kuna suuresti mehitab just Scoutspataljon rahvusvahelisel sõjalisel välisoperatsioonil osalevat üksust, on loomulik, et selle juures panustab ka kaplan. „Varasemate välisoperatsioonide ajal oli kaplan koos kompaniiga kogu operatsiooni vältel, kuid viimastel aastatel on see muutunud. Kaplan on küll alaliselt kompanii ja tema võitlejatega ühenduses, kuid just visiidid kohapeale võimaldavad üksust kõige paremini teenida,“ ütles kaplan Põld.
Kaplani töö on aidata võitlejatel paremini mõista ka teistsugust kultuuriruumi – Iraagi Kurdistani – käsil oleva sõjalise operatsiooni peamist toimumiskohta. „Kui Eestis ei oma religioossus näiliselt nii suurt tähtsust, on religioon läbi ajaloo olnud kurdide identiteedi üheks osaks. Islami põhiväärtuste mõistmine, šiiitide ja sunniitide põhimõtete eristamine ja religioosse tausta avamine on kaplani üheks ülesandeks. Kohalikud tavad ja ka usupühad mõjutavad kohalike käitumist ja toimetamisi suurel määral. See mõjutab omakorda ka välisoperatsioonil teeniva üksuse ülesannete täitmist,“ lisas nooremleitnant Lauri Põld.
1. jalaväebrigaadis sotsiaaltöötajana tegutseva Merje Kimberi sõnul on iga sõduri jaoks oluline tema kodune tagala – selle kõige sügavamas tähenduses ja mõttes. „Koos üksusega viibitud aja põhjal saan kinnitada, et meie sõdurid teevad selleks kõik, et need, kes kodus ootamas, oleksid igal ajal hoitud ja kaitstud,“ ütles Merje Kimber. „Teisalt saan kinnitada meie sõdurite lähedastele, et teie abikaasa, vend, õde või laps on hoitud. Neid ümbritseb tugev ja toetav üksus, nad on väärikas rollis, väärtustatud ja hinnatud.“
Merje Kimber tõi välja, et sõduritel – eriti välisoperatsioonil viibides – on piiratud võimalused ja aeg selleks, et oma eraeluliste muredega tegeleda. „Siin tulebki appi sotsiaaltöötaja, kes oskab pakkuda lahendusvariante tsiviilmaailmast, et sõdur saaks oma murele kiiresti lahenduse ja suudaks edasi keskenduda teenistusülesannetele,“ sõnas Merje Kimber, lisades, et sotsiaaltöötaja ülesanne on probleemi märgata, jagada infot toimetuleku võimaluste, sotsiaalsete oskuste aredamise ja õiguste kohta. „Kokkuvõttes on eesmärk pakkuda lahendusi, kaasates selleks vajadusel erinevaid teisi spetsialiste, näiteks kohalike omavalitsuste ametnikke või juriste,“ selgitas Merje Kimber.
Operatsioonil Inherent Resolve teeniva Estcoy-22 ülesanneteks on oluliste väljasõitude ja visiitide lähijulgestuse tagamine, kiirreageerimisülesannete täitmine ning vajadusel Erbili baasi julgestamine. Kompanii on valmis tegutsema baasis sees ja baasist väljas, iseseisvalt ja koos liitlastega, jalgsi ja motoriseeritult, sh helikopteritel. Lisaks teenib kuus Eesti vanemohvitseri ja -allohvitseri ka operatsiooni sõjalise nõustajate põhja piirkonna grupis. Eesti kontingendi tegevust toetab kohapeal lahinguteenindustoetust tagades rahvuslik toetuselement.
Eesti kaitseväe kuni 110-liikmeline kontingent on andnud oma panuse operatsioonis alates 2023. aasta aprillist. Eesti näitab oma osalemisega, et on valmis toetama oma liitlasi Euroopa ja NATO liikmesriikide jaoks suure julgeolekuohuga piirkondades.
