Õppus Kevadtorm on jõudnud ka Hiiumaale, kus Eesti merevägi harjutab koos Poola liitlastega rannakaitset. Poola rannakaitseüksus moodustab õppusel osa Eesti mereväekontingendist ja käsud tema tegevuseks tulevad mereväe operatsioonikeskusest.
Õppuse käigus tuvastatakse kõigepealt erinevate vahenditega sihtmärgid merel, informatsioon kogutakse mereväe operatsioonikeskusesse Tallinnas ja sealt delegeeritakse käsk üksusele Hiiumaal. Sellise relvaliigiga osalevad poolakad Kevadtormil juba teist korda, kahe aasta eest paiknesid nende rannakaitseraketid Saaremaal.
„Meie patareis on kolm raketiheitjat,“ kirjeldas Poola rannakaitse raketiüksuse ülem mereväekapten Przemyslav Karas oma üksust. „Igal masinal on neli laevavastast raketti ja raketi tegevusulatus on üle 180 kilomeetri.“
Mereväekapten Karasi sõnul alustasid nad ettevalmistusi õppuseks Kevadtorm juba selle aasta alguses. „Koostöö läheb sujuvalt. Ja alates meie maabumisest eelmisel nädalal on meie üksust nii harjutusaladel kui baaslaagris saatnud ja turvanud teie sõjaväepolitsei ja Kaitseliit,“ lisas mereväekapten Karas.
Poola üksuse ülem meenutas kahe aasta tagust kogemust Saaremaal ja avaldas lootust, et aasta või kahe pärast õnnestub neil taas Eestis õppustel osaleda.
Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem tuli Hiiumaale tutvuma Poola rannakaitse raketiüksuse, Eesti mereväe, Kaitseliidu ja sõjaväepolitsei vahelise koostööga. Kindralleitnant Herem tähtsustab antud õppuse puhul sarnasust võimaliku tegutsemisega kriisiolukorras.
„See, mis poolakad täna siin teevad, pole lihtsalt tehniline-taktikaline õppus, vaid koos Poolast siia siirmisega võibki see olla nende päris ülesanne,“ ütles kindralleitnant Herem ja lisas, et rannakaitse raketiüksuse näitamine on kaitseväele kuldaväärt õppekogemus.
„Poola-Eesti näide on väga hea näide regionaalsest koostööst. Ma tean, et ressursside eraldamisel saab sellesse koostöösse peagi liidendatud ka Läti ja Leedu, seda tulevikku me juba arendame,“ lisas kindralleitnant Herem.
Mereväe ülem kommodoor Jüri Saska hindab Poola liitlaste puhul ühiseid arusaamu eesmärkidest, aga ka seda, et neil on teadmisi süsteemidest, mida Eesti valmistub endale hankima.
„Meie jaoks on see kahtlemata õppimise protsess ja seda sellepärast, et oleme ise sarnast süsteemi hankimas,“ ütles kommodoor Saska. „Seepärast on meile tähtis teada, kuidas sellise süsteemi opereerimine käib, mis on tema tugevused ja nõrkused.“
Tema sõnul seisneb suurim erinevus võrreldes kaks aastat tagasi Saaremaal toimunud õppusega selles, et Eesti on vahepeal mereseire osas edasi arenenud ning enamus Poola üksuse tegevusest põhineb tänavu mereväe operatsioonikeskuses loodud olukorrapildil.
Saska sõnul on Eesti meresõjavõimekuses toimumas kiire edasiminek ja eelseisev aeg toob ridamisi olulisi hankeid. „Me oleme lõpetanud miinijahtijate moderniseerimise, oleme saanud juurde kaks väekaitsekaatrit, mobiilsed mereseireradarid, oleme hankeprotsessis rannakaitserakettide ja meremiinidega. Kui kümme aastat on olnud suhteliselt vaiksed, siis viimased paar on pigem tormilised,“ ütles Eesti mereväe ülem kommodoor Saska.
Õppus Kevadtorm on kaitseväe suurim iga-aastane õppus, mille eesmärk on harjutada kaitseväe erinevate üksuste koostööd. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased kui ka liitlassõdurid.
