Sõjaolukorrale võimalikult sarnaseks mängitud õppelahingud viivad sõdurid äärmuslikesse olukordadesse, kus tuleb võidelda vaenlase, väsimuse ja iseendaga. Ent just suurõppus annab ajateenijatele usu oma võimetesse reservsõdurina ning on ajateenistuse vaieldamatuks tipphetkeks.
„Kevadtormi on lahe! Kevadtorm on ajateenistuse viimane ja kõige tähtsam õppus, siin saab nagu eksamil ennast ikka tõsiselt proovile panna. Ei ole tühja passimist ja ootamist, kõik on ülipõnev,“ rääkis rõõmsalt reamees Kaarel Metsaots. “Pinge on kogu aeg peal, liigud ühest lahingust teise ja annad muudkui tuld.”
Reamees Sander Vald Kuperjanovi pataljoni miinipildujapatareist meenutas üht rünnakut, mis tabas neid rännaku ajal: „Vastane ründas meid rännaku ajal, saime kergeid kaotusi, kuid ka nemad said tunda meie jõudu. Üldiselt läks meil hästi.“ Rahulolev naeratus libises sõduri näole.
Keset lahingumöllu kommenteeris rühmameedik kapral Siim Viitak oma ülesandeid: „Eile sain haavatut ravida. Võitlesime vastase soomustatud üksuse vastu ja seal said mitmed haavata, mulle tuli tööd.“
Kevadtormil on jõudnud otsustavasse lõppjärku. Jalaväepataljon on viie päeva jooksul vastase liikumist viivitanud ja ägedaid kaitselahinguid pidanud ning nüüd käib vasturünnak. Jalaväelased peavad vasturünnakul rakendama kõiki aasta jooksul õpitud ja Kevadtormil kinnistatud sõdurioskuseid.
„Mina ei ole veel õnnetut sõdurit metsas kohanud,“ kiitis ajateenijate motivatsiooni pataljoni ülem major Toomas Möls. „Selle pataljoniga ma läheksin sõtta küll, kui peaks tarvis olema. Sõdurid on olnud õppusel tublid ja oleme teinud juba ettepanekuid nende ergutamiseks.“
Major Toomas Mölsi sõnul võib kaitseväelase elukutse pealtnäha tunduda väga lihtne, kuid see on petlik. „Sa võid teoreetiliselt teada palju, aga alles õppusel läbitud praktika toob välja sinu tõelised teadmised ja oskused. Pärast praktilist kogemust, oskad sa ka hiljem ette näha neid tõrkeid, mis võivad saada takistuseks lihtsate asjade elluviimisel,“ sõnas major Möls Kevadtormi kogemuse vajalikkusest rääkides.
Maaväe aasta suurima õppuse Kevadtorm 2009 eesmärk on saavutada tänavu kevadel reservi arvatava pataljoni koostöövõime jalaväebrigaadi koosseisus. Kevadtorm 2009 esimese kahe nädala jooksul treenib 1.Jalaväebrigaad erinevates väeüksustes 2008 aastal teenistust alustanud ajateenijate allüksused kokku üheks jalaväepataljoniks. Jalaväepataljoni koostööõppele järgneb kuuepäevane hindamisõppus, mille käigus maavägi hindab jalaväepataljoni ja toetusüksuste lahinguvõimet lahingutegevusele võimalikult lähedastes tingimustes. Jalaväepataljon harjutab kõiki tähtsamaid lahinguliike: viivituslahingut, kaitselahingut ja rünnakut.
Pärast Kevadtormi läheb selle aasta ajateenijate jalaväepataljon reservi. Jalaväepataljon kohtub uuesti mõne aasta pärast õppekogunemisel.
Õppusel osaleb peaaegu 3000 ajateenijat, kaadrikaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.
Maavägi viib kolme nädala pikkuse suurõppuse Kevadtorm 2009 tänavu läbi Kirde kaitseringkonna vastutusalas Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa lõunaosas ning Jõgevamaa põhjaosas. Maaväe suurõppuse kordaminekus mängivad olulist rolli koostöövalmid Laekvere, Väike-Maarja, Simuna, Torma, Avinurme ja Tudulinna kohalikud omavalitsused ning elanike vastutulelikkus.
Kevadtorm 2009 kestab 4.-24. maini.