Sel nädalal, 18.–22. maini toimub õppuse Kevadtorm 2026 õppelahingute etapp, mille raames harjutatakse peamiselt Kagu-Eestis ja Kirde-Lätis üksuste sõjaaja ülesandeid reaalses maastikulises olukorras.
„Harjutame Eesti kaitsmist relvastatud rünnaku vastu diviisi raamistikus ning oleme stsenaariumisse kirjutanud sisse võimalikult palju õppetunde Venemaa täiemahulisest agressioonisõjast Ukraina vastu,“ ütles õppuse Kevadtorm 2026 mängukeskuse juht kolonelleitnant Mattias Puusepp. „Näiteks oleme tähelepanu pööranud lahinguvälja läbipaistvusele mehitamata õhusõidukite kasutamise tõttu ning ka intensiivsetele rünnakutele tsiviiltaristu vastu.“
Kevadtormi hinnatava üksusena viib diviisi 2. jalaväebrigaad läbi kaitsvaid tegevusi Nursipalu ja Tabina piirkonnas, mis hõlmab ka vasturünnakuid. Teise hinnatava üksusena viib Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkond oma vastutusalas läbi julgestavaid ja tagavaid tegevusi, kaitstes nii kriitilist taristut kui ka olulisi diviisi toetusüksuseid.
Õppelahingutes osalevad kõik 2. jalaväebrigaadi ja Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna allüksused, 1. jalaväebrigaad, Kaitseliidu Põhja maakaitseringkonna maakaitsepataljon, Ühendkuningriigi 4. brigaad, sh ka Prantsuse lahingugrupp, Eestis paiknev NATO mitmerahvuseline lahingugrupp, Läti Zemessardze 2. brigaadi pataljon ning liitlased Kanadast, Leedust, Poolast, Rootsist, Soomest ja Taanist.
Kevadtorm 2026 on kaitseväe selle aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist ning tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlas- ja partnerriikide sõdurid. Esimene õppus Kevadtorm korraldati 2003. aastal ning tegu on järjekorras 20. Kevadtormi nime kandva õppusega. Aastatel 2015, 2018, 2022 ja 2025 toimus õppuse Kevadtorm asemel õppus Siil.
