2. jalaväebrigaadi ajateenijate ülesanne on kaitsta oma vastutusala vastavalt 2. jalaväebrigaadi staabi plaanile ning pidada nii viivitus-, kaitse- kui ründelahingut. Üksused rakendavad lahingukogemusi ja oskusi reaalsele sõjaolukorrale võimalikult lähedastes tingimustes. Lahingute stsenaarium muutub pidevalt vastavalt tegevuse käigus kujunevale situatsioonile.
Kaitsetegevusega algavates lahingutes hinnatakse nii erinevate tasandite staapide tööd planeerimisel ja juhtimisel, kui ka brigaadi allüksuste omavahelist koostööd lahingülesannete täitmisel.
Kevadtormi lahingutes osalevad 2. jalaväebrigaadi koosseisus lisaks kahele jalaväepataljonile ka pioneerid, suurtükiväelased, õhutõrjujad, luurajad tankitõrjujad ja Kanada erialaspetsialistide meeskond.
1. jalaväebrigaadi moodustavad Balti riikide ühine ja NATO kiirreageerimisjõudude NRF-16 koosseisu kuuluv Balti pataljon, kuhu lisaks Scoutspataljoni kahele jalaväekompaniile kuuluvad Läti ja Leedu jalaväekompaniid. Lisaks on brigaadile allutatud Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Saksamaa ning Hollandi kompaniisuurused üksused, Poola rühmasuurune jalaväeüksus ning Leedu panustab õppusele eraldi Kalevi jalaväepataljoni alluvuses oleva ajateenijate jalaväekompaniiga. Samuti tegutsevad staapides Soome ja Belgia staabiohvitserid ning Ukraina ohvitser vaatlejana.
Õhust teevad ajateenijatele vastutegevust Ühendriikide hävituslennukid F15C ning Poola ründelennukid Su-22, 2. jalaväebrigaadi toetavad eestlaste helikopterid Robinson R-44, õppereaktiivlennukid L-39, Ühendkuningriigi hävituslennukid Eurofighter Typhoon ja Portugali hävituslennukid F16.
Õppus Kevadtorm kestab Lõuna- ja Kagu-Eestis 20. maini, pidulik lõpurivistus peetakse 19. mail Ridali lennuväljal.