Täna, 14. märtsil tänas kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots Kaitseväe Peastaabi ees peetud rivistusel kindramajor Vello Loemaad panuse eest kaitseväe ülesehitamisse ja andis talle üle Kaitseväe teeneteristi riigikaitseliste teenete eest.
„Tänan kindralmajor Vello Loemaad pikaajalise ja eduka teenistuse eest. Tänu kindralmajor Loemaa suurele panusele riigikaitse ülesehitamisel on meie õhuvägi arenenud nii läbimõeldult ja meil on väga head suhted nii NATO kui ka Euroopa Liiduga,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneots. „Loodan, et kindralmajor Loemaa säilitab pärast erruminekut kontakti ning jätkab koostööd Eesti kaitseväega ja eriti õhuväe staabiga. Tema asjakohane ja asjatundlik eksperdinõuanne on alati teretulnud.“
Kindralmajori errumineku puhul osalesid rivistusel Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, väeliikide ülemad, välisriikide kaitseatašeed ja teised kõrged külalised. Kaitseväe Peastaabi ees oli üles rivistatud kõikide väeliikide ja Kaitseliidu lipud ning Vahipataljoni aukompanii.
„Minu tänane sõnum on suunatud teile, kaitseväelased ja neile, kes teid toetavad. Kõige tähtsam ressurss on inimesed. Ma soovin kõigest südamest, et iga kaitseväelane tunnetaks seda. Iga kaitseväelane on tähtis ja ta peab olema kogu meie tegevuse keskmes,“ ütles kindralmajor Loemaa rivistusel peetud kõnes. „Meie Eesti inimese soov ja kutsumus kaitsta Eestit ja ta liitlasi peab realiseeruma tingimustes, kus seadusandlus seda toetab, väljaõppesüsteem annab selleks kõik võimalused ning mitte ükski kaitseväelane ei pea südant valutama oma pere toimetuleku pärast.“
Kindralmajor Loemaa alustas sõjalisi õpinguid Jeiski Kõrgemas Sõjakoolis Venemaal, mille lõpetas 1973. aastal hävituslendurina. Pärast lõpetamist teenis Loemaa Ukrainas hävitus-pommituslennukite polgus, kus sai 1. kategooria sõjaväelenduriks, olles lennanud üle 2000 lennutunni reaktiivlennukitel. 1982. aastal lõpetas ta Monino Õhujõudude Akadeemia ning edutati 1989. aastal lennuväediviisi komandöri asetäitjaks.
1992. aastal asus Loemaa ametisse vastloodud Eesti Kaitsejõudude Peastaabis, kus ta organiseeris ja juhatas töid Eesti õhuväe ja õhukaitsevõime loomisel. 7. veebruaril 1994 määrati ta Eesti õhuväe ülemaks. Samal aastal sai Loemaa Eesti kaitseväe koloneli auastme.
Kindral Loemaa pakkus esimesena välja plaani arendada Eesti õhuväge ja õhukaitsesüsteeme koostöös teiste Balti riikidega. 1992. aastal leidis aset esimene Balti riikide õhuväe ülemate kohtumine, kus lepiti kokku asjades, millest hiljem koorus projekt BALTNET – Balti riikide ühine õhuseire-, väljaõppe- ja lennundussüsteem.
Järgnevatel aastatel teenis Loemaa tollase Kaitsejõudude Peastaabi ülema kohusetäitjana, kaitseväe juhataja kohusetäitjana ja kaitseväe operatiivülemana. Aastatel 1998-2002 oli ta Eesti sõjaliseks esindajaks NATO-s ning aastatel 2005-2007 kaitseatašee Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. 2008. aasta jaanuarist teenis kindralmajor Loemaa taas Eesti sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures.
Vello Loemaad on autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgi, kaitseväe teeneteristi, kaitseministeeriumi II klassi teeneteristi, õhuväe teenetemärgi ja mälestusmedaliga «10 aastat taastatud kaitseväge».