Täna täitub 60 eluaastat teenekal Eesti ohvitseril kindralmajor Vello Loemaal.
Eesti õhuväe ülema ja Loemaa kauaaegse kolleegi brigaadikindral Valeri Saare sõnul on kindralmajor Loemaa ülimalt intelligentne visionäär, kes on loonud Eesti õhuväele ettenägeliku rahvusvahelises mõõtmes arengukontseptsiooni, on avanud meie õhuväele NATO väravad ja on toetanud õhuväe arengut kogu oma teenistuse jooksul erinevatel Eesti ja NATO ametikohtadel.
Tulevane kindralmajor Loemaa alustas sõjalisi õpinguid Jeiski Kõrgemas Sõjakoolis Venemaal, mille lõpetas 1973. aastal hävituslendurina. Pärast lõpetamist teenis Loemaa Ukrainas hävitus-pommituslennukite polgus, kus sai 1. kategooria sõjaväelenduriks olles lennanud üle 2000 lennutunni reaktiivlennukitel. 1982. aastal lõpetas ta Monino Õhujõudude Akadeemia ning edutati 1989. aastal lennuväediviisi komandöri asetäitjaks.
1992. aastal asus Loemaa ametisse vastloodud Eesti Kaitsejõudude Peastaabis, kus ta organiseeris ja juhatas töid Eesti õhuväe ja õhukaitse võimete loomisel. 7. veebruaril 1994 määrati ta Eesti õhuväe ülemaks. Samal aastal sai Loemaa Eesti kaitseväe koloneli auastme.
„Kindralmajor Loemaa koostas aastatel 1992-1994 põhjaliku ja ettenägeliku Eesti õhuväe arengukontseptsiooni, mis võeti tollase kaitseväe juhataja kindral Einselni otsusel aluseks kogu kaitseväe arenguplaanide koostamisel ning seda viivad Loemaa järglased ellu täna ja ka homme. Tema panus on olnud seega ülioluline mitte ainult õhuväe vaid kogu kaitseväe arengule,“ ütles brigaadikindral Valeri Saar, kes kinnitas, et kindralmajor Loemaa sügava intelligentsuse ja ohvitserliku mõtlemise heaks näiteks on kompaktse ent efektiivse Eesti õhuväe kontseptsiooni loomine pärast pikka teenistust N. Liidu õhuvägedes, kus opereeriti võrreldamatult suuremate koosseisude ja tehniliste platvormidega.
Kindral Loemaa pakkus esimesena välja plaani arendada Eesti õhuväge ja õhukaitsesüsteeme koostöös teiste Balti riikidega. 1992. aastal leidis aset esimene Balti riikide õhuväe ülemate kohtumine, kus lepiti kokku asjades, millest hiljem koorus projekt BALTNET – Balti riikide ühine õhuseire-, väljaõppe- ja lennundussüsteem.
1995. aastal seisis Loemaa esimese Eesti ohvitserina NATO riikide ohvitseride ees ja esitles NATO õhukaitse komitee istungil Eesti kaitseväe visioone õhukaitse arendamises.
Edasistel aastatel teenis Loemaa tollase Kaitsejõudude Peastaabi ülema kohusetäitjana, kaitseväe juhataja kohusetäitjana ja kaitseväe operatiivülemana. Aastatel 1998-2002 oli ta Eesti sõjaliseks esindajaks NATO-s ning aastatel 2005-2007 kaitseatašee Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. 2008. aasta jaanuarist teenib kindralmajor Loemaa taas Eesti sõjalise esindajana NATO ja Euroopa Liidu juures.
Tänu Loemaa loodud kontaktidele koostati brigaadikindral Saare sõnul NATO spetsialistide poolt Eesti õhuruumi kaitsmise matemaatiline mudel.
Vello Loemaad on autasustatud Kotkaristi IV klassi teenetemärgi, kaitseväe teenetemärgi, kaitseministeeriumi II klassi teeneteristi, õhuväe teenetemärgi ja mälestusmedaliga «10 aastat taastatud kaitseväge».
Kindralmajori auastme andis Vello Loemaale Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves möödunud aasta juunis. Vello Loemaa on abielus, tal on poeg ja tütar.
Kaitsevägi soovib kindralmajor Loemaale palju õnne!