Viie päeva jooksul harjutas ligi poolteist tuhat vormikandjat lahingutegevust üle 50 kilomeetri sügaval „lahinguväljal“, pidades õppelahinguid varahommikust hilisõhtuni.
„Tänavune Kirdekonn oli märkimisväärne nii osalejate arvu kui ka kasutatud maa-ala poolest,“ ütles kolonelleitnant Mõts, kelle sõnul oli samaaegselt maismaa üksuste tegevuse, õhuväe lennuvahendite rünnakute, vahekohtunike ning hindajate töö koordineerimine ringkonna staabile paras väljakutse. Kolonelleitnant Mõts lisas, et õppuse üks eesmärkidest oli luua üksustele võimalikult realistlik olukord ja panna erinevaid pataljone tegema koostööd ühise eesmärgi saavutamiseks. Selleks koostasid õppuse korraldajad vastase tegevuse aluseks olnud põhjalik vahejuhtumite nimekirja, mille abil loodi oma jõududele võimalikult palju õpisituatsioone ning otsustusmomente.
Viie päeva jooksul hoidsid jalaväelased etteantud joont, kilomeetreid eemal paiknenud suurtükiväelased andsid virtuaalset kaudtuld tellitud sihtmärkide pihta vahetades samaaegselt positsioone. Õhutõrje hoolitses õhuohtude kõrvaldamise ning sellest teavitamise eest. Pioneeripataljoni ajateenijad võitlesid vastase dessandiga, rajasid jalaväelastele positsioone, tegid kahjutuks „miinivälju“ ning viimasel päeval panid vasturünnakuga õppusele otsustava punkti. Tagalaüksused harjutasid õppelahingutes „haavata“ saanud sõdurite evakueerimist, vastasest sõjavangide eskortimist ning toetasid kõiki osalejaid toidu-, laskemoona ning kütusega.
„Välja tuli nii mõndagi, mida võiks järgmises ajateenistuse tsüklis teistmoodi teha, aga rohkem oli ikka positiivseid momente,“ lausus Mõts.
Positiivseid momente valmistasid nii õppusel osalejad, kui ka kohalikud elanikud, kellest nii mõnigi pani välja riigilipu ning kostitas ajateenijaid värske kaevuveega. „Viimasel päeval, kui olime oma suurte õppelahingutega lõpusirgel ning vasturünnaku plaangi valmis, tuli meie juhtimispunkti juurde kohalik talumees kaasas termos kuuma kohviga ning otse ahjust pirukad. Ajasime juttu ning leidsime, et maaelu on väärt kaitsmist,“ ütles kolonelleitnant Mõts.
Kirde kaitseringkonda kuuluvad Viru jalaväepataljon, suurtükiväepataljon, õhutõrjepataljon, pioneeripataljon ja tagalakeskus. Lisaks neile osales Kirdekonnal ka sõjaväepolitsei, 1. jalaväebrigaadi tagalapataljon ning Alutaguse ja Viru malevate staabid, vastast etendasid kaitseväelased Scoutspataljonist. Kirdekonn on ettevalmistuseks maaväe suurimale õppusele Kevadtorm.