Esmaspäevast kolmapäevani võeti Kirde kaitseringkonnas vastu värskeid ajateenijaid. Neljapäeval alustab riigikaitsmise põhioskuste omandamist Viru, suurtüki-, õhutõrje- ja pioneeripataljonis 555 noormeest ja kaks neidu.
„Meil on perekonnas selline moto, et kes sõjaväes pole käinud, see ei ole mees. Usun, et sõjavägi kasvatab meest, muidugi on erandid olemas,“ näitas oma suhtumist ajateenitusse värske suurtükiväepataljoni ajateenija Ardo Klandorf. „Olen uurinud endiste ajateenijate käest, mis mind eest ootab ja kui võrrelda nende kogemusi minu isa nõukogude armee mälestustega, siis Eesti kaitseväe ajateenijatel pole põhjust midagi karta.“
Õhutõrjepataljoni õhutõrjepatarei ülem kapten Taavi Talunik tõdes, et noormehed tulevad ajateenistusse erineva suhtumisega – on neid, kelle arvates on ajateenistus iga Eesti meeskodaniku auasi, kui ka neid, kes peavad seda ajaraiskamiseks. „Üks kutsealune ei varjanud oma negatiivset suhtumist ajateenistusse, kuid me oleme talle lubanud, et teeme kõik, et ta muudaks oma meelt ja noormees oli sellise lahendusega nõus,“ rääkis kapten Talunik ja lisas, et tema kogemused on näidanud, et reserviarvamise päeval on väga vähe neid, kes vaatavad tagasi ajateenistuses veedetud ajale kui elust kaduma läinud kuudele.
Kui iga meessoost kodaniku jaoks on ajateenistuse läbimine põhiseaduses sätestatud kohustus, siis õrnema soo esindajad peavad enne ajateenistusse tulemist tõestama pataljoni ülematele, et nad väga tahavad ja on valmis meestega võrdselt „sõdurileiba maitsma“.
„Seaduses on kirjas, et ajateenija on eesti kodanikust meessoost isik. Ehk et kui sul ei ole meestele omaseid suguelundeid, siis sa ei saagi tulla,“ rääkis Võrumaalt pärit Erle Porroson, kes unistas hakata vormikandjaks juba põhikoolis õppides. „Kui ma olin kolmandas klassis, võttis isa mind piirivalvesse kaasa, mäletan kui õnnelik ma olin, et sain relva puhastada. Nii et seal ongi kõige kurja juur,“ naeratas reamees Porroson ja lisas, et tema unistuse elluviimine sõltub sõjakooli saamisest.
Magalat hakkab Erle jagama Läänemaalt pärit Eliis Loosiga, kes on kaitseväelase karjäärist unistanud pea viis aastat. „Paraku ma ei ole oma valikus sada protsenti kindel. Siin soovingi jõuda järeldusele, mida ma tegelikult tahan,“ rääkis aktiivselt kodutütarde ja siis Kaitseliidu ridades kaasa löönud neiu.
Küsimusele, mida kõige rohkem kardate, vastasid nii suurem osa noormeestest, kui ka mõlemad nais-reamehed „füüsilist koormust“. „Muidugi on vahest raske külmas metsas pori sees joosta ja roomata, aga kui see on tehtud, vaat siis on nii hea tunne,“ lausus Loos.
Järgmised kümme nädalat tulevad värskelt ajateenijate ridadesse astunud noormeestel ja neidudel tegevusterohked – vaja on omandada riigikaitsmiseks vajalikud põhioskused, alustades Kaitseväe ülesehitusest ja lõpetades metsalaagris hakkama saamisega. Sinna sekka ka rividrillid, automaadist laskmised, üksikvõitleja oskused, rännakud ja oskus olla väljas mitte ainult enda, vaid ka kogu oma üksuse eest.