Kaitseväe juhataja tervitus KVÜÕA Kõrgema Sõjakooli 92. aastapäeval
Austatud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste pere
3. aprillil saab Eesti rahvuslik sõjakool 92. aastaseks. Eesti sõjaväe juhtivkoosseisu väljaõppesüsteem sai alguse tulistel Vabadussõja päevadel 1919. aastal, kui lahingud rinnetel nõudsid üha rohkem ja rohkem väljaõpetatud kaitseväelasi, eriti juhte. Eesti sõjavägi kasvas kiiresti – 1919. aasta kevadel saavutasid Eesti relvastatud jõud juba märkimisväärse tugevuse, ent rasked tõrjelahingud nõudsid jätkuvalt ohvitserikorpusest suurt lõivu. Juhtidest oli suur puudus.
3. aprillil 1919 andis Sõjavägede Ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner välja päevakäsu nr 125, millega käskis ametlikult asuda Eesti Vabariigi Sõjakooli formeerimisele. Esimene rahvuslik ohvitseride väljaõppekeskus alustas jala-, suurtüki- ja ratsaväeklassidega. Sõjakooli esimene kursus koosnes 190 kadetist, nende õppetöö pikkuseks määrati jalaväe erialal kolm ja pool kuud, ratsaväes viis kuud ning suurtükiväes viis ja pool kuud. Õpetati taktikat, topograafiat, administreerimist, fortifikatsiooni, kuulipildujaasjandust, sõjaväe seadusi ja määrustikke, tervishoidu, eesti keelt, suurtükiseadust ja võimlemist. Sõjakooli esimeseks asukohaks sai raudtee tehnikakooli hoone Tehnika tänaval, hiljem viidi Sõjakool üle Tondile. 1919. aasta kevadel tööd alustanud Sõjakoolile lisandusid 1920. aasta algul Sõjaväe Tehnika Kool, ühendatud väeliikide Allohvitseride kool ning veidi hiljem Mereväe Kadettide Kool.
Esimene rahuaegne kursus pikkusega kaks aastat algas Sõjakoolis 1. oktoobril 1920. Kõige kõrgemad – Kindralstaabi Kursused – alustasid tööd 12. septembril 1921. aastal. Neli aastat hiljem, 1925. aastal, nimetati nad ümber Kõrgemaks Sõjakooliks. Erinevalt tänasest Kõrgemast Sõjakoolist kujutas tollane Kõrgem Sõjakool endast staabiohvitseride kooli.
Logistiliste ja halduskulude kokkuhoidmiseks ühendati 29. augustil 1923. a. kõik koolid ja kursused tänaste Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste eelkäijana Tallinnas Tondi kasarmute kompleksis ühtseks asutuseks Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste nime all. Nende koosseisu kuulusid: Sõjakool, Kõrgem Sõjakool (algse nimetusega Kindralstaabi kursus), Sõjaväe Tehnika Kool ja Allohvitseride Kool, mis hiljem nimetati ümber Lahingukooliks.
Sõjavägede Ühendatud Õppeasutuste loomine Eesti kui väikeriigi tingimustes oli õnnestunud lahendus, mis võimaldas koondada maa sõjalise ajupotentsiaali ühte kohta, rakendada kõrgekvaliteedilise ohvitseride ning sõjaväespetsialistide kaadri kõikide erialade ohvitseride ja allohvitseride väljaõppeks ning oma sõjateaduse arendamiseks.
Rahvuslike sõjaväe õppeasutuste edukas areng ja traditsioonid katkesid 1940. aastal NSV Liidu okupatsiooni tagajärjel, kui õppeasutused reorganiseeriti Punaarmee jalaväe kooliks.
Esimese iseseisvusaja jooksul said Eesti sõjaväe õppeasutustes ettevalmistuse ligi 12 000 ohvitseri, neist 2000 olid kutselised, ülejäänud reservohvitserid. Rohkem kui kakssada ohvitseri omandasid kõrgema sõjalise hariduse. Allohvitsere õpetati välja ligi 15 000, neist oli 1939. aastal tegevteenistuses 2400. Lennukooli lõpetas 150 lendurit, 30 vaatlejat ja 220 aviomotoristi. Kriitilisel hetkel langetatud poliitilised otsused ja ajaloo keerdkäigud ei andnud nendele meestele võimalust näidata oma oskusi Eesti riigi kaitsel, milleks nad olid valmistunud enam kui kaks aastakümmet.
Taasiseseisvunud Eestis alustasime ohvitseride ettevalmistamist 1991. aasta detsembris Kaitseväe Ohvitseride 3-9 kuulistel kursustel, mille viimane lend lõpetas 1997 aasta juulis. Kokku lõpetas need 443 nooremohvitseri. Nooremohvitsere õpetati 1992-1999 aastatel ka Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledži nelja-aastasel kursusel.
Alles 17.märtsil 1998 loodi Vabariigi Valitsuse määrusega nr 52 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja nende koosseisus Kõrgem Sõjakool. 1999. aastal toodi KVÜÕA üle Tallinnast Tartusse.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Kõrgema Sõjakooli eesmärgid on läbi aegade jäänud samaks. Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool on ainuke õppeasutus Eesti riigis, mis valmistab ette Eesti ohvitsere, meie rahvuslikku ohvitserikorpust. Sõjakooli ülesandeks on haritud ohvitseride kasvatamine, sest mitte ainult kaitsevägi, vaid kogu meie riik vajab laialdaste teadmistega ohvitsere. Meie rahval on Eesti ohvitseride kui sõjaliste juhtide suhtes kõrged ootused ja lootused. Ohvitseride ülesandeks on teenida riiki ja rahvast, juhtida mehi ja naisi, kes on vastanud vapruse kutsele kaitsta Eestit, meie inimesi ja meile olulisi väärtusi. Tänapäevane Kõrgem Sõjakool lõimub Bologna deklaratsioonis esitatud 3+2 a õppesüsteemiga.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on hinnatud ja tunnustatud kõrgkool. NATO liitlased on tunnustanud rahvusvahelistel operatsioonidel osalenud Kõrgema Sõjakooli vilistlasi võimekate, haritud ja kõrge motivatsiooniga sõjaliste juhtidena, meie riigi kõrgem poliitiline juhtkond ja Eesti inimesed laiemalt, usuvad Eesti ohvitserikorpuse võimekusse ja raudsesse tahtesse juhtida meie kodumaa sõjalist riigikaitset igas olukorras.
Kõrge usaldus seab kõrged nõudmised ja kohustab. Sel aastal alustavad Kõrgemas Sõjakoolis õpinguid tulevased mereväeohvitserid. Juba mõned aastad õpivad Kõrgemas Sõjakoolis koos maaväe kadettidega tulevased õhuväe ohvitserid. Väeliikide erialane ettevalmistus võib olla küll erinev, kuid ühised väärtused on need, mis teevad teist Eesti ohvitserid. Väärtused seovad ohvitserid ühtseks ohvitserkorpuseks ja annavad jõu, millele ei ole tsiviilmaailmas võrdset. Ohvitseridele ei ole sõnad au, vaprus, kohusetunne ja distsipliin lihtsalt sõnad, vaid taustsüsteem, mis annab koordinaadid meie igapäevasele teenistusele.
Oma teenistuses peate tegema otsuseid, millest sõltub inimeste elu. Väärtuste taustsüsteem on otsuste vastuvõtmiseks sama vajalik kui akadeemilised teadmised ja sõjaline väljaõpe. Olulisim, mis siit koolist peate õppima, on oskus anda hinnanguid ning võtta vastu otsuseid. Teie otsused määravad võidu või kaotuse sõjas, inimeste surma või elu, Eesti riigi saatuse.
Kasutage oma õpingute ajal kõiki võimalusi. Eesti riik on andnud teie teenistusse õppejõud ja taristu. Võtke eeskuju ohvitseridest, kes on Sõjakooli lõpetanud ja teenivad väeosades, välisoperatsioonidel ning staapides.
Olge uhked ohvitseriõlakute üle, sest teie käes on Eesti saatus rasketel aegadel. Meie kaitseme oma rahvast igal ajal, igal juhul ja igal viisil, ükskõik kui ülekaaluka vastase vastu, kes ohustab meie rahva ja kultuuri püsimajäämist.
Õnnitlen teid Kõrgema Sõjakooli 92. aastapäeva puhul ja soovin visadust ning järjekindlust tarkuse taga nõudmisel.