Tartus asuv Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgem Sõjakool tähistab täna oma 85. aastapäeva kadettide jalutuskäiguga Tartu kesklinnas.
Kell 14 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustest algav jalutuskäik liigub marsruudil Võru tn. – Akadeemia tn. – Vanemuise tn. – Ülikooli tn. – Munga tn. – Vabaduse pst. – Riia tn. – Võru tn. Rivis on Kõrgema Sõjakooli kadetid ja Piirivalve Orkester, kokku ligi 120 kaitseväelast.
Pärastlõunal autasustab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem kindralmajor Ants Laaneots parimaid õppetulemusi saavutanud kadette.
Ohvitseride süsteemne õpetamine ja kasvatamine Eesti oma relvajõudude tarbeks sai alguse 3. aprillil 1919. aastal, mil tollane sõjavägede ülemjuhataja kindralmajor Johan Laidoner allkirjastas käskkirja nr. 25, pannes sellega aluse Eesti Vabariigi Sõjakoolile.
Õppetöö jalaväe-, suurtükiväe- ja ratsaväekursustel algas 14. aprillil 1919. aastal Tallinnas Tehnika tänaval. Kursuste lõpetajad olid suureks abiks Vabadussõja rinnetel valitseva kaadripuuduse leevendamisel.
1921. aastal rajati Kõrgem Sõjakool Vabadussõjas võidelnud ohvitseride haridustee jätkamiseks ning 1923. aastal moodustati Sõjaväe Ühendatud Õppeasutused, mis koondas sõjalist haridust andvad institutsioonid üheks organisatsiooniliseks tervikuks. Kokku jõuti enne Nõukogude okupatsiooni Sõjakoolis koolitada 2000 kaadriohvitseri ja 10 000 reservohvitseri.
17. märtsil 1998. aastal moodustati Vabariigi Valitsuse määrusega Eesti Riigikaitse Akadeemia Kaitsekolledži ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Väljaõppekeskuse baasil taas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli ülem on major Urmas Leppmets. Õpingud Kõrgemas Sõjakoolis jagunevad põhikursuseks, keskastmekursuseks, erialakursuseks ning täiendõppeks.