“Oluline on tutvustada mereväge ka laiemale üldsusele, sest rahvusvahelistel miinitõrjeoperatsioonidel osalemine ja liitlaskohustuste täitmine viib meie sõjalaevad tihti Eestist eemale,” ütles mereväe laevastiku ülem kaptenleitnant Peeter Ivask.
Ugandi kuulub koos Sakala ja Admiral Cowaniga mereväe Sandown-klassi miinijahtijate hulka. Kõigil kolmel sõjalaeval seisab ees moderniseerimine Ühendkuningriigis. Eesti miinijahtijad saavad lähiaastatel uued miinijahtimise sonarid, radarid, lahingjuhtimissüsteemid ning laevapere väljaõppe uuema tehnikaga töötamiseks. Seni on Eesti territoriaalmerest leitud ja kahjutuks tehtud üle 1200 lõhkekeha, võimeuuendusprojekt loob eeldused veelgi resultatiivsemaks tööks.
Pardatähisega A433 mereväe staabi- ja toetuslaev Wambola kuulub Lindormen-klassi. Sisu ning tehnika poolest ulatuslikult kaasajastatuna arvati laev mereväe teenistusse 2016. aasta lõpus. Möödunud aastal oli Wambola määratud NATO merelise üksuse lipulaevaks.
Ühena kolmest Eesti kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe laevastik koosneb miinijahtijatest ning miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavast alusest.
Alates 1999. aastast toimuvatel kõrgematel riigikaitsekursustel osalevad poliitikud, ametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed eestlased. Kursusel tutvustatakse Eesti julgeoleku-, välis- ja kaitsepoliitikat ning riigikaitse laiapõhjalist käsitlust. Ühtlasi edendatakse koostööd ning ühiskondlikku sidusust riigikaitsega.
Foto: Mereväe staabi- ja toetuslaev Wambola (esiplaanil) ning miinijahtija Ugandi