Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas 33. taasloomise aastapäeva

„Täna möödub 33 aastat Kuperjanovi pataljoni taasloomisest. Asjaolu, et tänases Eestis on vabadust jagunud rohkemateks aastateks, on märk sellest, et on julgetud teha õigeid otsuseid õigel ajal, ükskõik kui lootusetuna see ettevõtmine esmalt ka ei tundunud. On paslik meenutada algust, kui 32 aastane Johannes Kert hakkas taasloodud Eesti esimest väeosa, Kuperjanovi pataljoni, tühja koha peale looma. Võrus Meegomäe hoonetekompleksi hakati varuma kõike, mida pataljoni tarbeks vaja,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Jaan Kessel pataljoni rivistusel.

Lisaks rivistusele toimus tähtpäeva puhul ka avatud uste päev Taara linnakus, mille raames oli riviplatsil üles seatud näitus, kus huvilised said tutvuda nii Eesti kaitseväe kui liitlaste relvastuse ja tehnikaga.

„1992. aasta jaanuaris alanud kahekuulisel kursusel õpetati välja kaader väljaõppe alustamiseks. Tööd alustas 19 ohvitseri ja 42 allohvitseri, aluseks Esimese Vabariigi aegsed määrustikud, mis andsid mingigi aimduse, mida või kuidas õpetada. 5. juulil toimus Kuperjanovi pataljonis esimeste noorsõdurite truudusevande andmine. Esimene truudusetõotuse andmine vabaks saanud Eestis,“ lisas kolonelleitnant Kessel.

Kuperjanovi jalaväepataljon (toona Kuperjanovi üksik-jalaväepataljon) taasloodi 18. märtsil 1992 Võrus Meegomäel. Pataljoni esimeseks ülemaks määrati toona kapteni auastmes hilisem kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kert. Kuperjanovi ja Kalevi üksik-jalaväepataljonid olid esimesed taastatud Eesti kaitsejõudude allüksused, kus mõlemas hakati kohe ka ajateenijaid välja õpetama.

Fotod