Kuperjanovi jalaväepataljoni miinipildujapatarei, jalaväe- ja luurekompanii viivad sel nädalal läbi rühmade lahinglaskmisi kaitseväe harjutusväljadel Sirgalas ja keskpolügoonil Tapal, imiteerides erinevaid stsenaariumeid, mis võivad lahingsituatsioonis ette tulla.
„Tegemist on ajateenistuse kõige keerulisema ja raskema laskmisega, kuna kasutakse samasugust laskemoona nagu ka tõelises lahingus. Ajateenijale annab selline laskmine lahinguvälja tunnetuse kätte. Rühma lahinglaskmine on ka rühma omandatud oskuste hindamine,“ selgitas Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem major Maidu Allikas.
Lahinglaskmised on alati kogemustega kaadrikaitseväelaste vahetu ja range kontrolli all. Näiteks ei tohi alustada laskmist, kuhugi liikuda või vahetada laskesuunda ilma sellekohast käsku saamata. See on oluline, et oleks tagatud maksimaalne ohutus nii laskjatele kui kõigele nende ümber.
Lahinglaskmiste stsenaariumiteks võib olla kaitselahing – kaitsev üksus on paigal, tulistades lähenevat vastast või rünnak – lahinglaskmine toimub üksuse edasiliikumisega vastase poole. Lisaks sooritavad üksused lahinglaskmisi erinevaid relvi kasutavate üksuste omavahelises koostöös, näiteks jalaväerühm miinipildujapatareiga. Ajateenijatest jao- ja rühmaülemad juhivad üksuse taktikalist tegevust. Üksused ei piirdu ainult vastase tulistamisega, vaid tuuakse juurde laskemoona, evakueeritakse lahinguväljalt haavatuid, andes neile ka esmaabi.
Vastase tegevuse imiteerimiseks on laskeväljale paigaldatud elektroonilised sihtmärgisüsteemid, mis muudavad lahinguväljal toimuva reaalsemaks. Laskmised toimuvad nii päeval kui ka öösel.
Kuperjanovi jalaväepataljon on hetkel üks Eesti suurimaid ja moodsamaid väeosasid, mille ajalugu ulatub Vabadussõja aega, aastasse 1919. Kuperjanovi jalaväepataljon taasasutati 9. märtsil 1992. aastal Võrus, hetkel teenib pataljonis enam kui 600 ajateenijat.