„Hea meel on tõdeda, et inimeste huvi kaitseväe ja Kuperjanovi pataljoni vastu on suurenenud,“ ütles Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Maidu Allikas. „Pidupäeva ettevalmistamisel ja läbiviimisel osales kogu pataljon ning selline külastajate arv on tunnustuseks nii ajateenijatele kui kaadrikaitseväelastele.“
Kuperjanovi jalaväepataljon tähistas aastapäeva kaitseväelise jalutuskäiguga läbi Võru linna, kuhu oli kaasatud lisaks isikkoosseisule ka tehnika ja raskerelvastus. Pataljoni olid lisaks linnarahvale tervitama tulnud kunagine Kuperjanovi pataljoni ülem ja praegune kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Peeter Hoppe, Kaitseliidu Võrumaa maleva pealik major Urmas Vahter, Võru maavanem Andres Kõiv ning välisriikide esindajad.
Pataljoni lahtiste uste päeval võisid ajateenijad näidata lähedastele seda, millega nad iga päeva tegelevad. Ligi 1100 külalisel oli võimalik tutvuda pataljoni relvastuse, varustusega, tehnikaga ja sõdurite olmetingimustega ning jälgida näidislahingut. Lisaks said huvilised lasta sport- ja õhkrelvadest, kuulata ajateenijate bändi Sõduri FM ning maitsta sõdurisuppi.
Kuperjanovi jalaväepataljon on praegu suurim jalaväepataljon Eestis, kus teenib pea 600 ajateenijat. Pataljon taasloodi 1992. aasta 18. Märtsil Vabariigi Valitsuse otsusega nr 18. Taasloodud pataljoni esimene ülem oli kindralleitnant Johannes Kert (tol ajal kapteni auastmes), kes oli ka samas läbi viidud allohvitseride kursuse ülemaks. 1992. a. jõulureedel anti väeosale pidulikult üle lipp, mille kangast ehib surnupealuu selle all ristatud säärekontidega – väeosa ajalooline sümbol Vabadussõjast.