Esimest korda võistlusel osalenud Kuperjanovi jalaväepataljoni C-kompanii rühmaülem nooremleitnant Kristjan Muuli tabas ülema käekella kuuenda laskjana esimesel laskeringil. „Tegelikult on saja meetri pealt väikest musta kella mustal sihtmärgil väga raske näha. Sihtisin lihtsalt keskele,“ ütles nooremleitnant Muuli pärast võistlust.
Kella loovutanud Kuperjanovi jalaväepataljoni ülema kolonelleitnant Hando Tõevere sõnul on laskevõistluse eesmärk väärtustada pataljoni traditsioone ja parandada kaitseväelaste laskeoskust.
Tänavu osales laskevõistlusel Tsiatsungõlmaa lasketiirus 19 kaitseväelast. Laskevõistlusel võivad osaleda kõik Kuperjanovi jalaväepataljonis teenivad ohvitserid ja allohvitserid. Iga võistlusel osaleja laseb automaadist ühe lasu saja meetri kaugusele kinnitatud kella pihta. Kui esimeses laskeringis kella ei tabata, on laskjatel võimalus oma sooritust parandada veel neljas laskeringis. Kell loetakse tabatuks, kui kella korpus on purustatud. Juhul, kui kell jääb pärast laskevoorude lõppemist terveks, peavad laskjad kinkima pataljoniülemale kella.
Pataljoniülema kella laskmise traditsioon sai alguse 1994. aastal, kui tookordne Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonel Aarne Ermus oma valet aega näitava käekella peale vihastas. Olles pidevalt täpsem kui kell, lasi ta oma ebatäpse ajanäitaja laskevõistlusel katki tulistada. Kahekümne aasta jooksul on pataljoniülema kell jäänud terveks vaid ühel korral ning toona kinkisid laskjad pataljoniülemale suure seinakella.