„Laager õnnestus igati, kõik tegevused said planeeritud mahus ja ohutult läbi viidud ning läbiviijad suutsid rühmaülematele anda suurima võimaliku tegevusvabaduse nii jagude manöövris kui toetusrelvade kasutamises. See töö väärib kvaliteedimärki,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.
Tema sõnul koostasid kõik rühmaülemad rünnakuplaani, juhtisid jagusid ja toetusüksuseid lahingus vastavalt nende funktsioonile ja võimekustele ning kogesid ka seda, et algsesse plaani tuleb vajadusel muudatusi teha, kui see enam ei toimi.
Seitse päeva kestnud laskelaagris osalesid kõik kolm jalaväekompaniid, seal hulgas kompaniide miinipildujarühmad, täpsuslaskurid ja tulejuhid. Laagrit toetasid tagalakompanii erialarühmad ning staabikompanii. Lisaks viisid sõjakooli kadetid tegid staabikompanii kahele rühmale rühma lahinglaskmise harjutuse rünnakul ja kaitsel.
Laskelaagris kasutasid pataljoni võitlejaid kõiki oma varustuses olevaid relvi – käsitulirelvad AK-4, kuulipildujad KSP-58, tankitõrjegranaadiheitjad CG, snaiperpüssid, 81 mm miinipildujad. Lisaks kasutasid nad staabikompanii laskmistel 12,7 mm raskekuulipildujat Browning ja 40 mm rauaalust granaadiheitjat.
Rünnaku harjutustesse olid integreeritud meditsiiniabi andmine nii oma kui vastase sõduritele, vastase langenute käitlemine, kaudtule tellimine ja juhtimine, kõrgemale üksusele lahinguettekannete tegemine ning vastase parda- ja kaudtulerelvade mõjualasse sattumise drillide rakendamine.