7. ja 8. juunil kaitsesid Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgema Sõjakooli magistrandid 11 magistritööd. Neist parimaks valiti kapten Mart Sireli töö pealkirjaga “Strateegiline üllatus sõjakunstis: sisu, põhjused, tagajärjed”.
Strateegilise üllatuse all peab töö autor lühidalt silmas kõikidel strateegia tasanditel planeeritavaid ja vastase jaoks ootamatult läbiviidavaid tegevusi, millel võivad olla strateegilised tagajärjed.
Töö juhendaja, KVÜÕA strateegia õppetooli juhtaja professor Erik Männiku sõnul muudab kapten Sireli magistritöö oluliseks ja rakendatavaks asjaolu, et see sisaldab põhjalikku teoreetilist analüüsi ning
metodoloogiliselt korrektseid juhtumiuuringuid valdkonnas, mida varem niisuguse põhjalikkusega Eestis käsitletud ei ole, st strateegilise üllatuse valdkonnas.
„See valdkond on väikeriigile nagu Eesti, kelle riigikaitse tugineb mobilisatsioonile, väga oluline teema. Nimelt, kui Eesti peaks langema strateegilise üllatuse ohvriks, on meil väga vähe võimalusi oma vigu heastada meie territooriumi väiksuse ja ressursside piiratuse tõttu,“ ütles Männik. Ta lisas, et seepärast peab Eesti riigikaitse arvestama väga mitmesuguste sündmuste arenguvõimalustega ning kujundama ennast neid arvesse võttes.
Kapten Sirel kirjeldas oma magistritöös strateegilise üllatuse saavutamist ning ennetamist käsitlevaid teoreetilisi seisukohti ja koostas nende alusel analüütilise raamistiku, mille abil viis läbi kaks juhtumiuuringut – kahe sõjalise konflikti (1973. a araabia maade – Iisraeli sõja ning 2008. a Vene-Gruusia konflikti) analüüsi. Saadud tulemuste alusel tehti ettepanekud Eesti Vabariigi riigikaitse edasiarendamiseks.
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemas Sõjakoolis antavat haridust on tunnustatud ka riiklikult. 2009. aastal lõpetanutest pälvis major Arno Kruusmanni magistritöö „Tankitõrjeraketikompleksi MILAN rühma tuleplaani analüüs JCATS-süsteemi abil“ Eesti Teaduste Akadeemia II teadusauhinna. 2007. aastal saavutas major Janno Märki magistritöö “Pataljoni taktikaline grupp kaasaegses asümmeetrilises sõjalises konfliktis operatsiooni “Iraagi vabadus” näitel” üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas kolmanda koha.