„Rännaku eesmärgiks on kursuslaste ühtsuse tagamine, mille nad rännaku käigus teineteist paremini tundma õppides saavutavad,“ ütles lahingukooli veebel vanemveebel Indrek Ojasoo.
Põhikursuslaste meeskonnad läbisid kümnekilomeetrise kontrollpunktidega rännaku. Kontrollpunktides määratlesid õppurid välisriikide vormielemente, koostasid maastikumudeli ja läbisid erinevaid takistusradasid. Rännaku anti õppuritele kätte kursus lipp. „See on miski, mille nad on raske vaevaga välja teeninud ja mida nad saavad edaspidi kursuse sümbolina uhkusega kanda,“ ütles vanemveebel Ojasoo.
Vanemallohvitseride põhikursus alustas õpinguid 1. augustil, 59 õppurile oli lipurännak esimene ühine proovikivi. Rännaku jooksul hinnati lisaks ülesannete sooritustele õppurite juhiomadusi ning meeskonnatööd.
Esimene lipurännak korraldati lahingukoolis 1995. aastal. Lahingukool kuulub kaitseväe ühendatud õppeasutuste koosseisu ning peamise ülesandena koolitab vanemallohvitsere.