Jäta menüü vahele

Lahkus Raua tänava lahingu veteran kapral Eduard Kuuskor

Eile, 18. jaanuaril lahkus meie seast 104-aastasena endine sideväelane ja 1940. aasta Raua tänava lahingu veteran kapral Eduard Kuuskor.

„Kapral Eduard Kuuskor oli pisut vanem kui Eesti Vabariik ja seisis terve elu Eesti kaitseks ja Eesti vabaduse eest. Lisaks Raua tänava lahingule võitles ta ka Haukka grupi koosseisus, mille eest nõukogude võim ta pikkadeks aastateks vangilaagrisse saatis,“ ütles kaitseväe küberväejuhatuse ülem kolonelleitnant Rene Innos. „Kapral Kuuskor on hea eeskuju ka tänapäeval. Tunneme uhkust, et selline mees oli meie seas ja jääme teda alati meenutama.“

Eduard Kuuskor sündis 2. jaanuaril 1918 Raplamaal kunagises Varbola vallas Russalu mõisas. Teda kasvatasid ema ja vanaema, sest isa sai 1918. aastal surma, kui sakslaste võim venelaste võimuga asendus.

Ta õppis Tallinna 21. algkoolis, Tallinna linna poeglaste täienduskoolis ja riigi tööstusõpilaste koolis Tallinnas ning täiendas end NMKÜ raadiokoolis, kus omandas raadiotöölise elukutse. 1937. aastal sooritas Kuuskor Posti-Telegraafi-Telefoni talituses raadioamatööri eksami. Omandatud raadioamatööri tunnistus andis talle õiguse tegutseda amatöör-saatejaamades ja erakatsejaamades.

Enne sõjaväkke minekut töötas Kuuskor pisut üle aasta Soomes raadiotehases.

Ajateenistust alustas Eduard Kuuskor 2. oktoobril 1939. aastal sidepataljoni 3. sidekompaniis. Pärast noortekursuse läbimist ja sõdurivande andmist ülendati ta reameheks ning määrati sidekompanii raadio-telegrafisti kohale. Kapraliks sai Kuuskor 30. juulil 1940.

1940. aasta 21. juunil teenis Eduard Kuuskor sidepataljonis ning oli üks neist, kes Tallinna 21. koolis relvastatud riigi pöörajatele vastu hakkas. Hiljem sai tulevahetus, milles langes kaks Eesti kaitseväelast, tuntuks kui Raua tänava lahing. Sidepataljoni ja riigipöörajate vahel peetud tulevahetus oli ainuke Eesti kaitseväe väeosa peetud lahing Teises maailmasõjas.

1940. aasta sügisel võeti Kuuskor NSVL Punaarmeesse ning 1941. aasta suvel evakueeriti väeosaga Venemaale Pihkva oblastisse. Ta põgenes Punaarmeest tagasi Eestisse ja töötas Tallinnas Saksa mereväe sideseadmete remonditöökojas.

1943-1944 osales ta luuregrupis „Haukka“ radist-sidepidajana Tallinnas ja Nõmmel.

Nõukogude võim arreteeris Eduard Kuuskori 13. detsembril 1944. aastal. Ta oli vangis ning sunnitööl metsalaagris ja söekaevanduses Intas Komimaal ja mujal. Pärast Venemaal vangilaagris oldud 24 aastat pääses Eduard Eestisse tagasi, asus elama Keilasse ning läks tööle Eesti Geoloogiasse, kus tegeles geofüüsikaga.

Vabariigi president on Eduard Kuuskori autasustanud 2002. aastal Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga, kui sõjaliste teenetaga vabadusvõitlejat. Samuti on ta autasustatud 2015. aastal staabi- ja sidepataljoni kõrgeima autasuga ehk pataljoni rinnamärgiga ning justiitsministrilt on ta saanud 2018. aastal Vabaduse Tammepärja aumärgi. Samal aastal kinkis toonane kaitseväe juhataja kindral Riho Terras Kuuskorile kaitseväe juhataja lipu. Eelmisel aastal sai kapral Kuuskor kaitseministeeriumi III klassi teeneteristi.

Küberväejuhatus ja kaitsevägi mälestavad kapral Eduard Kuuskorit ning avaldavad kaastunnet tema lähedastele.

Keri üles