Eile, 25. märtsil lõppes Leedus Ruklas kolm päeva kestnud Balti riikide ühise jalaväepataljoni BALTPAT staabi planeerimisharjutus Final Sprint 09.
”Rahvusvaheline meeskond pataljoni tasemel on suur väljakutse,” ütles Balti pataljoni ülem kolonelleitnant Remigijus Baltrenas. “Balti pataljon on väga hea näide sellest, et hea koostöö ja motivatsiooniga on kõik võimalik,” lisas kolonelleitnant Baltrenas.
„Eesti kaitseväelastele on osalemine Balti pataljonis suurepärane võimalus omandada kogemusi NATO manööverüksuse koosseisus,” ütles Eesti kontingendi vanem ja pataljoni ülema asetäitja major Rain Jano. Major Jano tunnustas kõrgelt kõigi Eesti kontingendi liikmete professionaalseid oskusi ja positiivset suhtumist ülesande täitmisel.
Õppusel Final Sprint 09 harjutati pealetungilahingu ja viivituslahingu planeerimist. Kui tavaolukorras toimub staabis ühe lahingülesande planeerimine, siis seekordse staabiõppuse üks alaeesmärke oli teostada samaaegselt kahe lahingkäsu planeerimist. Major Jano hinnangul andis see suurepärase võimaluse vahetult kaasata otsuse vastuvõtmise protsessi kõik staabiohvitserid ja –allohvitserid. Seekordsel harjutusel osalesid staabi töös kaitseväelased Vahipataljonist, Lääne Kaitseringkonnast, Kaitseväe Peastaabist ja Kaitseväe Logistikakeskusest.
Balti pataljon on kolme Balti riigi ühine panus NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni (NRF – 14) koosseisu 2010.aastal. Pataljoni juhtriigiks on Leedu, kes paneb välja ligi 50% 840-mehelisest üksusest.
Eesti panustab pataljoni ühe jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse, sõjaväepolitseiüksuse ja staabiohvitseridega, kokku 178 kaitseväelasega, mis on seni suurim Eesti kaitseväe panus NATO reageerimisjõududesse.
Pataljoni allüksuste kokkuharjutamine korraldatakse 2009. aasta suvel Lätis Adaži polügoonil, mille kestel hinnatakse üksuse lahinguvalmidust NATO ühtse hindamissüsteemi CREVAL alusel.