NATO Õhuvägede väejuhatus korraldab 27. ja 28. märtsil Balti riikide õhuruumis koos Rootsi ja Soome õhuväelastega järjekorras üheteistkümnenda õhuturbeharjutuse.
Osalevad üksused harjutavad sideta lennukiga ühenduse loomist ja selle eskorti suveräänse riigi õhuruumist NATO vastutusalasse, lennuki üleandmistoiminguid õhus ning lennujuhtimiskeskuste vahelist koordinatsiooni. Õppuse esimesel päeval harjutatakse ühenduse loomist ja eskorti Rootsi õhuruumist Leetu ning teisel päeval korratakse sama stsenaariumi Soome õhuruumis.
Rootsi ja soome hävitajate ülesanne on lennuki tuvastamine, kontrolli alla võtmine ja eskort. Rahvusvaheliste vete kohal võtavad lennuki üle NATO õhuturbehävitajad, kes eskordivad lennuki ohutu maandumispaigani. Ühenduseta lennukit mängib Leedu transpordilennuk C-27 Spartan.
Harjutuse esimesel päeval mängitakse Eesti pinnal läbi päästeoperatsioon, mille käigus otsitakse Ämari lennubaasi lähedusest katapulteerunud piloote. Eesti õhuväelased viivad otsingu- ja päästeoperatsiooni läbi koostöös Politsei- ja Piirivalveameti lennusalgaga, mis otsib piloote päästekopteriga Agusta-Westland AW-139.
Koos Eesti õhuväelastega ja lennusalgaga osalevad otsingu- ja päästeoperatsioonis veel Leedus Karmelavas asuv õhuseirekeskus, merepäästekeskus, lennuliiklusteenistus ja Norra päästekeskus. Hädaolukorda sattunud lennukit imiteerib Saksa Õhuväe F-4 Phantom ja katapulteerunud piloote Eesti õhuväelased.
Balti õhuturbeharjutused on rutiinne harjutustesari NATO õhuturbeprotseduuride õppimiseks ja kordamiseks. Harjutustesari tagab Eesti, Läti ja Leedu õhuvägede koostöö ja sulandumise NATO ühtsesse õhukaitsesüsteemi NATINADS. NATO korraldas esimese Balti õhuturbeharjutuse 2008. aasta oktoobris.
Õppusel osalevad hetkel Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi valvavad Saksa Õhuväe hävitajad F-4 Phantom, Rootsi hävitajad JAS-39 Gripen, Soome hävitajad F-18 Hornet ja Leedu transpordilennuk C-27 Spartan.
Varasematel õhuturbeõppustel on harjutatud abisaadetiste toimetamist tundmatusse piirkonda õhuteid pidi, õhuruumi kontrolli elektroonilise segamise tingimustes, taktikalise õhutuletoetuse andmist maismaaoperatsiooni toetuseks, õhukaitsetegevust ründava vastase vastu ning tankimist õhus.
Balti riikide õhuväelased mehitavad Karmelava Õhuseirekeskust Leedus, mis juhib ning toetab õppusel osalevaid lennukeid. Praegu teenib Karmelavas kokku üksteist Eesti õhuväelast.