Möödunud nädalal võtsid Ühendkuningriigi maaväe tragunid NATO eelpaigutatud lahingugrupi juhtüksuse vastutuse üle varasemalt Tapal teeninud laskurrügemendi 5. pataljonilt.
„Tragunid on agressiivne luurevägi. Kiired, paindlikud ja kartmatud, oleme Briti armee vanim Iiri rügement ning kasutame lahingus oma soomusmasinaid ja suurepäraseid sõdureid, et võidelda eesliinil lähivõitluses,“ ütles NATO eelpaigutatud lahingugrupi ülem kolonelleitnant David Brooks.
„Meie missiooni siin toetavad kuningliku tankirügemendi, kuningliku suurtükiväe 1. rügemendi ja 21. pioneerirügemendi üksused, kes on pidevas koostöös meie uhkete ja vaprate prantsuse liitlastega 126. jalaväerügemendist,“ ütles lahingugrupi ülem kolonelleitnant David Brooks lisades, et nende eesmärk Eestis on Venemaa agressiooni heidutamine ja Eesti kaitsmine ning järgmised kuus kuud pakuvad kindlasti põnevaid võimalusi tihedaks koostööks nii Eesti kui teiste liitlastega.
Lisaks NATO eelpaigutatud vägede üksusele saadab Prantsusmaa Eestisse kergejalaväekompanii (Compagnie d’Infanterie Légère – CIL), mis tugevdab kahe riigi kaitseväelaste vahelist koostööd ja suurendab kahe riigi relvajõudude vahelist koostegutsemisvõimet.
Prantsusmaa kergejalaväekompanii põhifookuseks on tihe koostöö Kaitseliiduga, osaledes ühistel õppustel, mis tugevdavad Eesti kaitsevõimet. Kompanii on varustatud kaasaegsete soomukitega Serval, mis rõhutavad Prantsuse vägede pühendumust NATO kaitse- ja heidutusstrateegia tugevdamisele Euroopa idatiival. Prantsusmaa kompanii korraldab koos Kaitseliidu üksustega ühiseid õppusi, mis keskenduvad linnavõitlusele ja liikumise tõkestamise operatsioonidele.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid 2016. aasta juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada alliansi lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poolasse. Eestis teeniva liitlaste lahingugrupi juhtriik on Ühendkuningriik, lisaks panustab oma üksustega Prantsusmaa. Tapale saabus esimene lahingugrupp 2017. aasta aprillis.
