12. detsembril kell 14.00 mälestatakse Sõjaväekalmistul Vabadussõjas
langenud Briti kodanikke.
Tseremoonial kõnelevad Briti suursaadik Eestis Sarah Squire ja Mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp, osalevad kaitseväe, Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Mereväelaste kogu esindajad. Mälestusteenistuse peab Mereväe kaplan leitnant Roland Tõnisson.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku eskaader jõudis Tallinna
reidile 12. detsembril 1918. aastal. See avaldas otsustavat mõju Vabadussõja käigule, sest demonstreeris välisriikide toetust Eesti võitlusele oma iseseisvuse eest.
9. detsembril 1918.a. suundusid Inglise laevastikule Liepajasse vastu Eesti puksiiril “Reval” kindral Johan Laidoner ja meie miinilootsid, kes tõid laevad läbi tollal meres olnud ulatuslike miiniväljade.
Briti laevastiku saabumine kujunes Eesti Vabadussõja üheks pöördepunktiks. Tallinn sai kaitse mere poolt ning Eesti rahvavägi toetuse nii poliitilises kui ka otseses mõttes- nad kindlustasid mereoperatsioone, toetasid maarinnet. Eluliselt tähtis oli ka laevastiku poolt kohaletoodud moodne relvastus. Samuti oli Suurbritannia valitsuse poolt osutatud sõjalise abi kõrval tähtis nende muu abi, 1919.a. alguses aitas toiduabi jagu saada ähvardavast näljahädast. Kütuseabi lubas käigus hoida transpordi.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Inglise laeva ning üle 250 Eesti aluse.