Täna hommikul mälestasid Suurbritannia diplomaadid ja Eesti Kaitseväe esindajad Tallinna Sõjaväekalmistul Vabadussõja käigus Läänemerel Eesti vabaduse eest hukkunud Briti mereväelasi.
Mälestustseremoonial asetasid pärjad Briti suursaadik Eestis TE Nigel Haywood, kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts, mereväe ülem kaptenleitnant Jaan Kapp, Laidoneri Seltsi esimees TE Trivimi Velliste ja mereväe veteranide kogu aseesimees jäämurdja Suur Tõll kapten Olaf Vaarmaa.
Suurbritannia suursaadik Nigel Haywood kinnitas Briti meremeeste haudadel peetud mälestuskõnes, et eelmise sajandialguses ühiste väärtuste ja vabaduse eest võideldud võitlused seovad ka täna eestlasi ja britte.
Mälestuspalvuse pidasid Kaitsejõudude peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja Tallinna praost Gustav Piir.
Briti Kuningliku Mereväe Balti mere laevastiku eskaader jõudis Tallinna
reidile 12. detsembril 1918. aastal. See avaldas otsustavat mõju Vabadussõja käigule, sest demonstreeris välisriikide toetust Eesti võitlusele oma iseseisvuse eest.
9. detsembril 1918.a. suundusid Inglise laevastikule Liepajasse vastu Eesti puksiiril “Reval” kindral Johan Laidoner ja meie miinilootsid, kes tõid laevad läbi tollal meres olnud ulatuslike miiniväljade.
Briti laevastiku saabumine kujunes Eesti Vabadussõja üheks pöördepunktiks. Tallinn sai kaitse mere poolt ning Eesti rahvavägi toetuse nii poliitilises kui sõjalises mõttes. Tol ajal maailmameresid valitsenud Briti merevägi viis Läänemerel läbi mereoperatsioone ja toetas maarinnet. Eluliselt tähtis oli ka laevastiku kohaletoodud moodne relvastus. Samuti oli Suurbritannia valitsuse osutatud sõjalise abi kõrval tähtis nende muu abi, 1919. aasta alguses aitas toiduabi jagu saada ähvardavast näljahädast. Kütuseabi lubas käigus hoida transpordi.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Inglise laeva ning üle 250 Eesti aluse. Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mereväelast ja lennuväelast.