Täna kell 11 mälestasid Suurbritannia diplomaadid ja Eesti kaitseväe esindajad Tallinna Sõjaväekalmistul sõdades langenud Briti sõjaväelasi.
11. november on Suurbritannias kujunenud erinevates relvakonfliktides hukkunud sõdurite mälestuspäevaks.
Suurbritannia suursaadik Eestis Nigel Haywood, Kaitsejõudude Peastaabi ülem kolonel Alar Laneman ja Eesti mereväe esindaja asetasid Sõjaväekalmistul Vabadussõja käigus Läänemerel Eesti vabaduse eest hukkunud Briti mereväelaste haudadele pärjad.
Mälestuspalvuse pidasid kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik ja anglikaani preester Rupert Moreton.
Lisaks viieteistkümnele Briti meremehe hauale Tallinna Sõjaväekalmistul on Briti sõjaväelased Eestis maetud veel Naissaarele, Vaindloo saarele ja Kuresaarde.
Briti laevastiku saabumine Tallinna reidile 12. detsembril 1918. aastal kujunes Eesti Vabadussõja üheks pöördepunktiks. Tallinn sai kaitse mere poolt ning Eesti rahvavägi toetuse nii poliitilises kui sõjalises mõttes. Tol ajal maailmameresid valitsenud Briti merevägi viis Läänemerel läbi mereoperatsioone ja toetas maarinnet. Eluliselt tähtis oli ka laevastiku kohaletoodud moodne relvastus.
Kokku tegutses Vabadussõja ajal merel 274 erinevat Briti laeva ning üle 250 Eesti aluse. Võitlustes Läänemerel Eesti vabaduse eest langes 111 briti mereväe- ja õhuväelast.