Eesti Mereväe miinijahtija Wambola jõuab täna õhtul Pärnusse, et külastada oma sõpruslinna.
Miinijahtija Wambola tuleb Pärnusse Riiast Läti Mereväe 85. aastapäeva üritustelt. Laeva juhtkond kohtub Pärnu linnavalitsuse ja volikogu ning Pärnu Üksik-jalaväepataljoni esindajatega. Laeva meeskonnale korraldatakse linnaekskursioon. Laupäeval, 14. augustil kell 12.00 – 18.00 on miinijahtija Wambola avatud kõikidele huvilistele.
Miinijahtija Wambola komandör on leitnant Marek Mardo.
Pärnust võtab mereväe laev kursi Klaipedasse, et osaleda Baltroni õppusel.
Eesti Mereväe miinijahtija Wambola (endine Cuxhaven) on ehitatud 1957. aastal, moderniseeritud 1970-tel ja 1990-tel aastatel. Laeva pikkus on 47,1 m, laius 8,3 m, süvis 3m, kiirus kuni 15 sõlme. Relvastuses on 40 mm Bofors kahur, statsionaarne sonar, lõhkelaengutega robotsonar, kaamerarobot. Laeval on miinitraalimise ja –veeskamise võimalused.
Wambolal on varustus, sealhulgas allveerobotid, mis võimaldavad mitte ainult merepõhjas asuvate objektide tuvastamist, vaid ka nende kahjutuks tegemist. Wambola on osalenud arvukatel rahvusvahelistel operatsioonidel ja õppustel. Laeval on 40 meeskonnaliiget. Saksa Mereväes teenis laev Cuxhaveni nime all, lisaks tavapärastele ülesannetele on ta osalenud Lahesõjajärgsetel miinitõrjeoperatsioonidel.
Eesti mereväelipp heisati miinijahtijal Wambola 22. märtsil 2000.a. Saksamaal Wilhelmshaveni mereväebaasis. Laeva esimeseks komandöriks oli leitnant Sten Sepper, kes 2000. aastal kirjutas alla ka Pärnu linna ja miinijahtija Wambola vahel sõlmitud koostöölepingule.
Pärnu on Eesti linnadest esimene, kes usaldas oma vapi sõjalaeva vööri. 1999. aastal oli patrull-laev “Ristna” saanud Kõrgessaare valla vapi kandmise õiguse, olles seega üldse esimene, ja siiani jäänud ainsaks Eestimaa vallaks, millel on “oma sõjalaev”.
Linna või valla ja mereväe laeva vahel sõlmitud sõprusleping annab laevale õiguse kanda sõpruslinna või -valla vappi, mis võimaldab laevadel tutvustada oma sõpruslinnu kõigis külastatavates paikades. Arvestades mereväe osalemist arvukatel rahvusvahelistel õppustel, on Eesti sõjalaevad tutvustanud oma sõpruslinnu pea kõigi Läänemere äärsete riikide sadamates.
Ka aastatel 1919-1933 oli Eesti Merejõududes teenistuses laev, mis kandis nime – Wambola. See Wambola oli üks kahest Inglise laevastiku poolt 1918. aasta detsembris kinni võetud vene hävitajast “Spartak”, (Eestis nimetati miiniristlejaks, 98 m pikk), mis Vabadussõja käigus võitlesid Soome lahe idaosas ja Liivi lahes. 1933. aastal müüdi laev Peruule. Wambola oli hea miiniveeskamisvõimsusega, ta võis peale võtta 80 miini. 1928. aastal riigivanema visiidil Rootsi oli Jaan Tõnisson laeval Lennuk, Wambolal viibis enamus saatvast delegatsioonist, sealhulgas ajakirjanikud. Pikka aega oli vana Wambola komandöriks Pärnumaalt pärit mereväekapten Valev Mere (Vassili Martson), Eesti Merejõudude juhataja aastail 1938-1939.