Tuukrite sonarimeeskond kaardistab Sillamäe lähistel paiknevat merepõhja, et tulevikus luua sinna ametlik ankruala.
„Kuna siia on mõlema maailmasõja ajal veesatud hulganisti miine, ei saa siin ankruala avada enne selle ala puhastamist,“ ütles mereväe tuukrigrupi sonarimeeskonna ülem veebel Rasmus Pruul. „Siiani oleme leidnud kaks teise maailmasõja aegset sakslaste ankrumiini ja ühe torpeedo. Pärast merealade kaardistamist tulevad miinituukrid meie avastatud kontaktidele sukelduma, eesmärgiga need kahjutuks teha“.
Sonarimeeskonna tööpäevad algasid sel nädalal Toila sadamas. Kõigepealt määras sonarispetsialist programmi abil igale robotile oma vastutusala. Seejärel viidi need paadiga ettenähtud koordinaatidega aladele, et need seal veesata. Pärast kuuetunnist vahetust olid sonarid oma töö lõpetanud, misjärel said tuukrid tulemused arvutisse kuvada, huvipakkuvad objektid läbi uurida ja kirja panna.
Tuukrite sonarmeeskond kasutab merepõhjast lõhkekehade avastamiseks REMUS 100 allveesonareid, mis kuvab neile detailset pilti merepõhjast ja seal huvipakkuvatest objektidest. Üks sonar suudab kuue tunniga uurida ühe ruutkilomeetrise lõigu ning sukelduda kuni 100 meetri sügavusele. Tuukrite kogu vastutusala on 16 ruutkilomeetrit.
Mereväe tuukrid on REMUS 100 allveesonareid kasutanud alates 2008. aastast, mil need telliti Ameerika Ühendriikidest. Tänavu said tuukrid endale kolm sama mudeli kaasaegsemat sonarit. Üldjuhul kasutatakse sonarimeeskonda kohtades, kuhu mereväe miinijahtimislaevad ligi ei pääse, näiteks väga madalates vetes.
Iga-aastaste demineerimisoperatsioonidega vähendavad mereväelased ajalooliste lõhkekehadega kaasnevaid võimalikke riske, muutes mereteed ohutumaks nii tsiviil- kui ka sõjalaevastikule. Alates Eesti mereväe taasloomisest 1993. aastal on riigi veealadelt leitud ja kahjutuks tehtud üle 1300 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud maailmasõdade vältel veesatud ja vette sattunud meremiinid, torpeedod ja lennukipommid.
