„Mereväelase baaskursusel saab mereväkke tulija põhiteadmised laevas toimetulekuks,“ ütles mereväelase baaskursuse ülem nooremleitnant Tauno Kuusik. „Kursusel valmistutakse laeval ettetulevateks ülesanneteks ja omandatakse praktiline kogemus tegutsemaks kriisiolukordades, näiteks tulekahjude, lekete või laeva hülgamise korral.“
Mereväes teenimise vastu tunnevad tihti huvi ajateenijad, kellel on varasem merendusalane kogemus. Näidetena toob nooremleitnant Kuusik õppureid, kes on töötanud kommertslaevadel, omavad väikelaeva juhi paberid või on kogenud merepäästjad. On ka neid, kel on pooleli merekool või mereakadeemia. Kursuse ülem lisab, et huvi tunnevad ka mehaanika vallas pädevad ajateenijaid, kes on huvitatud laevade tehnikasektsioonis enda oskuste rakendamisest ja täiendamisest.
Mereväekoolis on käimas mereväelase baaskursus, mille peavad läbima kõik mereväe laevadele teenima asuvad kaitseväelased. Väljaõppe käigus omandavad kursuslased lisaks üld-merenduslikele teadmistele ka alusteadmised mereväe struktuurist ja ülesannetest, meresõja ajaloost ja laevaorganisatsioonist. Baaskursusele järgnevad erialaõpingud side, miinitõrje-relvastuse, koka, motorist-elektriku, tuukri erialal või mereväebaasi kaldateenistuses.
Kursuse raskeim osa on järgmise nädala algul toimuv ööpäevane harjutus merel ujuvas päästeparves, mis viib sellel osalejad mugavustsoonist välja. Harjutuse lõpus vintsitakse kursuslased ükshaaval parvelt kopterisse, mis märgib ühtlasi ka kursuse lõppu.
Neljanädalasel mereväe baaskursuse õppurite seas on kaks tegevväelast ja 26 ajateenijat. Mereväelase baaskursust viiakse mereväekoolis läbi kahel korral aastas – kevadel ja sügisel. Mereväekool, mis asub Tallinna Miinisadamas ja kuulub laevastiku koosseisu, annab mereväelastele merenduslikku baasväljaõpet, meresidealast väljaõpet ning teostab täiendus- ja ümberõpet.