„Merevägi alustas 25 aastat tagasi vaid kahe mehe ja väikese kabinetiga. Vaatamata keerulistele aegadele on väeliigi areng olnud peadpööritavalt kiire. Oleme vahetanud vanad alused uuemate vastu, käivitanud ohvitseride ja allohvitseride süsteemse väljaõppe ja integreerunud täielikult NATO miinitõrjevõimega. Kuid mitte ainult integreerunud – oleme selgelt esirinnas,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska. „Julgeolekukeskkonnast tulenevalt uusi sihte seades peame olema targad ja innovaatilised, et riigi ressursse kaasates veelgi tõhusamalt kollektiiv- ja iseseisvasse riigikaitsesse panustada.“
Mereväe taasloomise aastapäevaks loetakse 1993. aasta 1. juulit, mil tollases Kaitsejõudude peastaabis moodustati mereosakond, mis hakkas väeliiki taastama. Esimene sõjajärgne mereväe ülem mereväekapten Roland Leit (13.11.1928-27.01.2017) nimetati ametikohale 1994. aasta 10. jaanuaril. Algusaastatel saadi sõjalise abi korras laevu Saksamaalt ja Taanist. Alates taasloomisest on merevägi olnud orienteeritud rahvusvahelisele koostööle. Tänaseks on Eesti merevägi üks kõrgeima merelise miinitõrjealase kompetentsiga riike NATO-s.
Ühena kolmest kaitseväe väeliigist on mereväe peamine eesmärk kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust ning riiklikke huvisid merel. Mereväe koosseisu kuuluvad väeüksused mereväebaas ning laevastik.
Mereväe laevastikus on kolm miinitõrjesüsteemidega varustatud miinijahtijat, staabi- ja toetuslaev Wambola, spetsiaalse väljaõppega miinituukrite grupp ning miiniinfokeskus, kus hallatakse ja täiendatakse miinisõjaga seonduvaid andmebaase. Sõjalaevade kodusadam on Põhja-Tallinnas paiknev Miinisadam. Laevastiku hüvanguks töötab ka mereväekool, mis tegeleb uurimus- ja arendustööga ning koordineerib mereväelist väljaõpet ja õppetegevust kaitseväes.
Mereväebaasi organiseerida on toetus meie vetes regulaarselt korraldatavatele rahvusvahelistele miinitõrjeoperatsioonidele. Väeüksuse ülesannete hulgas on ka toetusüksuste ülesseadmine erinevates Eesti sadamates, mille läbi harjutatakse kaldatoetuse korraldamist sõjaaja tingimustes.
Alates mereväe taasloomisest on Eesti merealadelt leitud ja kahjutuks tehtud üle 1250 lõhkekeha, milleks on peamiselt osutunud Esimesest- ja Teisest maailmasõjast pärinevad ja veepõhja jäänud meremiinid, torpeedod ja lennukipommid.