Täna, 21. novembril tähistasid mereväelased väeliigi 107. aastapäeva piduliku rivistusega Miinisadama linnakus.
„Lõppeval aastal on merel toimunud rohkem sündmusi kui mitme viimase aastakümne jooksul kokku. Aasta väljapaistvaim osa, kriitilise taristu kaitse, on toonud esile vajaduse tugevdada Eesti riigi huvide kaitset Läänemerel,“ ütles mereväe ülem kommodoor Ivo Värk. „Kohaolu merel on mereriigile asendamatu võime ja selle selgrooks on modernsed ning võimekad sõjalaevad, mille hankimise suunas käib järgmistel aastatel aktiivne töö.“
Mereväe suurimad väljakutsed sel aastal on olnud kriitilise veealuse taristu kaitse ja jätkuv rahvusvaheliste sanktsioonide jõustamine Eesti merealal. Samuti on merevägi jätkanud oma aktiivset osalust NATO 1. alalises miinitõrjegrupis.
Mereväe aastapäeva tähistamine algas admiral Pitka mälestusmärgi tseremooniaga kesklinnas ning jätkus piduliku rivistusega Põhja-Tallinnas Miinisadama linnakus, kus kõige eeskujulikumaid mereväe teenistujaid tunnustati teenetemärkidega. Lisaks olid Eesti mereväe laevad eile lipuehtes ehk heisatud olid signaalkoodi lipud vöörist üle mastitoppide ahtrisse.
Eesti merejõudude loomise päevaks loetakse 1918. aasta 21. novembrit, mil sõjaministri käskkirjaga nimetati ametisse Sõjaväe Staabi mereväe valitsuse ülem 2. järgu kapten Rudolf Schiller. Mereväe taasloomise esimeseks tähiseks peetakse 1993. aasta 1. juulit, mil kaitsejõudude peastaabis moodustati väeliiki taastama hakkav mereosakond. Esimene sõjajärgne mereväe ülem mereväekapten Roland Leit nimetati ametikohale 10. jaanuaril 1994. aastal.
Eesti merevägi kaitseb riiki merelt lähtuvate ohtude eest. Selleks on mereväel kolm peamist sõjalist võimet: mereolukorrateadlikkuse loomine, miinisõda ja pealveetõrje. Kuna meri on rahvusvaheline keskkond, täidab Eesti merevägi oma põhiülesannet koostöös liitlastega. Lisaks valvab merevägi Eesti merepiiri, osaleb otsingu- ja päästetöödel ning vastutab merereostuse avastamise ja likvideerimise eest Eesti merealal.
