26. juulil uurisid Eesti Mereväe miinituukrid Mohni saare lähistelt merest hobisukeldujate leitud II maailmasõjaaegset miini.
“Esialgsete andmete kohaselt on tegu merepõhjas lebava II maailmasõjaaegse, tõenäoliselt EMC-tüüpi saksa päritolu ankrumiiniga. Seda tüüpi miinide lõhkelaeng võib olla kuni 300 kg. Praktiliselt tuleb iga miini, nii ujuvat kui ka merepõhjas lebavat, pidada ohtlikuks. Ei miini ega selle osi (trosse vms) ei tohi lähemalt uudistama või torkima minna”, ütles mereväe miinilaevade divisjoni tuukrigrupi ülem veebel Ivari Sarapuu.
Praegu teeb Merevägi ettevalmistusi miini ohutuks muutmiseks, kooskõlastades tegevust vastavalt nõuetele erinevate ametkondadega. Miin lõhatakse, kui kõik ettevalmistused lõhkamise ohutuks läbiviimiseks on tehtud.
Mereväe operatiivjaoskonna ülema leitnant Lauri Tumma sõnul on mereväe võimekus miinitõrje arendamisel viimasel aastal tugevalt kasvanud. Möödunud aastal sai Merevägi Saksamaalt kaks miinijahtijat – “Wambola” ja “Sulev”. Miinijahtijate varustus võimaldab merepõhjast otsida miine ja muid lõhkekehi ning neid identifitseerida ja hävitada. Samuti on neil vajalik sisseseade tuukrite töö tagamiseks. Miinijahtijate meeskonnad on saanud vastava väljaõppe Saksamaal miinitõrjelaevastiku õppekeskuses.
Eesti Mereväe miinituukrite ettevalmistamist alustati koostöös Norra Mereväega 1998. aastal. Praeguseks on miinituukri baasväljaõppe läbinud 15 mereväelast. Miinituukri kõrgema kvalifikatsiooni väljaõppe Norra Mereväe tuukrikoolis on läbinud 2 mereväelast. Aasta lõpuks hangib merevägi igati tänapäevasel tasemel miinituukrivarustuse.
Eesti vetes on senini leitud sadu kahest maailmasõjast jäänud miine või muid lõhkekehi, mis võivad tänaseni ohtlikud olla. I ja II maailmasõja ajal on Läänemeres veesatud üle 80 tuhande miini, kõige rohkem Saksamaa ja Venemaa poolt. Tänavu augustis möödub 60 aastat maailma ühest suurimast, Juminda miinilahingust, mil Tallinnast evakueerimisel hukkus miinide ja lennukirünnakute tagajärjel üle 60 laeva ja 25 000 inimese. 1941.-1944.aastani veesati Soome lahte arvukalt miine, olulisim oli ajaloolaste arvates Juminda miiniväli, mille olulise osa moodustasid sakslaste ja soomlaste Nashorni-nimelised miinitõkked.
Alates 1995. aastast on koostöös teiste riikide merevägedega (eeskätt Rootsi, Saksa, Taani, Hollandi, Inglismaa) asutud koostama andmebaasi merepõhjas asuvate võimalike ohtlike objektide kohta. 1995.-2000. aastani Eesti vetes läbi viidud miinitõrjeoperatsioonide käigus Paldiski, Muhu väina, Osmussaare, Tallinna, Muuga ja Hara lahe piirkonnas on kokku leitud ja lõhatud üle neljasaja lõhkekeha: miine, mürske, süvaveepomme.
Tänavu sügisel, septembris ja novembris, viiakse Eesti vetes läbi kaks suurt rahvusvahelist miinitõrjeoperatsiooni: Open Spirit ja MCOPEST. Neis osaleb ligi kakskümmend laeva. Operatsioonide eesmärgiks on Eesti vete miinidest või muudest lõhkekehadest puhastamine.