Merevägi tähistab oma 84. aastapäeva 21. novembril kell 11 piduliku rivistusega Mereväebaasis Tööstuse 54.
Mereväebaasis korraldataval rivistusel osalevad mereväe staabi, baasi ja Miinilaevade Divisjoni kaadrikaitseväelased ja ajateenijad, esimese vabariigi aegse mereväe veteranid ning kaitseväe orkester.
“Tähistada oma aastapäeva päeval, mil toimub tippkohtumine Prahas, on mereväele suur au. Ka Vabadussõja ajal olid just mereväe üksused need, kes näitasid eeskuju rahvusvahelise koostöö alal. Tollase mereväe koostöö Briti laevastikuga tõi pöörde Vabadussõja käiku,” ütles mereväe ülema kohusetäitja vanemleitnant Ahti Piirimägi.
Piirimägi sõnul teeb tänane merevägi NATO-ga tihedat koostööd, pidevalt osaletakse koos NATO üksustega Läänemerel toimuvatel õppustel ja operatsioonidel, möödunud aastal osales Eesti mereväe juhitud miinitõrjeoperatsioonil 13 NATO riikidele kuuluvat alust.
“Mereväe plaanid edasiseks arenguks on selged, miinitõrje näol on meil olemas koostööks NATO-ga arvestatav nišš,” ütles Piirimägi.
Merevägi loeb oma sünnipäevaks mereosakonna asutamise aastapäeva Kaitsejõudude Peastaabi juurde 1918. aastal. Vastloodud mereväe üksused kontradmiral Johan Pitka juhtimisel tegid aktiivselt koostööd Tallinna reidile saabunud Briti eskaadriga ning korraldasid alates 1918. aasta detsembrist dessante põhjarannikule. Vabadussõja käigus osalesid mereväe laevad võitlustes Riia all, dessantides Soome lahe idaosas, ning ka Peipsil.
Tänane Eesti merevägi taasasutati 1994. aastal. Praegu teenib mereväes kokku pea 500 kaadrikaitseväelast ning ajateenijat, mereväele kuulub 2 miinijahtijat 2 miinitraalerit, 2 patrull-laeva, 1 abilaev ning staabi-ja varustuslaev.