„On aeg tõsisteks ja sisulisteks aruteludeks, kuidas riik soovib merepiirivalve ja mereseire küsimustes edasi minna. Meri on osa meie riigi territooriumist ja vajab sama palju tähelepanu kui maismaa. Loodame lähitulevikus osaleda sisukas diskussioonis,“ ütles mereväekapten Sepper viidates vajadusele teha erinevamate riigiametkondade vahel tulemuslikumat koostööd merekaitse küsimustes. „Eesti territoriaalmeri ei ole pelgalt Eesti territoorium vaid ka NATO ja Euroopa Liidu territoorium – alliansi kaitse on niisama tugev kui on selle nõrgima liikme kaitse,“ ütles oma aastapäevakõnes mereväeülem mereväekapten Sten Sepper.
Lõppevale aastale tagasi vaadates tõi mereväe ülem välja riigikaitse arengukava valmimise, mereväe eduka osalemise õppustel ja miinitõrjeoperatsioonidel, miinijahtija Admiral Cowan’i osalemise NATO miinitõrjeeskaadris, miinisadamas alanud renoveerimistöid, miinijahtijate moderniseerimiskava algatamise ning kolmanda mereväe põhikursuse avamise Kõrgemas Sõjakoolis.
Mereväe ülem tunnustas kõiki neid, kes teenivad kodust kaugel ning tänas koduseid toetuse eest.
Lennsadamas korraldatud vastuvõtul tänas mereväe ülem koostööpartnereid ja tunnustas parimaid mereväelasi. Aasta liitlase auhind kuulus Ameerika Ühendriikide mereväeatašee Eestis kaptenleitnant Ronalt Rios’ele. Aasta tsiviilpartneri auhinna sai Ülle-Marika Maasik kaitseministeeriumist. Mereväe aasta ametnikuks valisid mereväelased mereväebaasi referendi Klarika Hansoni, aasta allohvitseriks veebel Rasmus Pruuli ning aasta ohvitseriks mereväe kaplani leitnant Tõnis Karki.
Eesti merejõud asutati vabariigi sõjaministri 21. novembri 1918 aasta käskkirjaga. Vabadussõjas korraldasid merejõud maavägede toetuseks meredessante põhjarannikul, Ingerimaal, Riia lahes ja jõuti välja Daugava jõele, miine käidi panemas ka Kroonlinna laevateedele, samuti tegi vastloodud merevägi aktiivselt koostööd Eesti Vabariigile appi saabunud Ühendkuningriigi ristlejate eskaadriga. Tänavu möödus ka 20 aastat mereväe taasasutamisest 1. juulil 1993.