Mereväe miinijahtija Sakala asus täna hommikul NATO Miinitrõjegrupi koosseisus ületama Atlandi ookeani.
Miinijahtija Sakala asus teele Ponta Delgada sadamast Assoori saartelt, kuhu jõudis selle nädala teisipäeval. Laev jõuab Halifaxi sadamasse Kanadas kuu lõpus. Ülesõidul harjutab Sakala tankimist ja abi osutamist merel ning täidab mereseire ülesandeid.
Laev osaleb NATO Miinitõrjegrupi koosseisus miinitõrjeõppusel Kanada vetes ja Ameerika Ühendriikide aasta suurimal mereväeõppusel, kus harjutab koostööd lennukikandja taktikalise grupi koosseisus.
„Ookeani ületamine on Sakala-suurusele laevale tõsiseks väljakutseks, kuid meeskond on selleks hästi ette valmistatud. Teenistus NATO miinitõrjegrupis tähendab meie ohvitseridele ja laeva meeskonnale tugevat koostöökogemust Ameerika Ühendriikide ja NATO üksustega,“ ütles mereväe ülem mereväekapten Igor Schvede.
Novembri alguses viib Sakala koos teiste NATO Miinitõrjegrupi alustega Prantsusmaa põhjaranniku lähistel läbi miinitõrjeoperatsiooni, mille käigus otsitakse ja tehakse kahjutuks peamiselt II Maailmasõja aegseid lõhkekehi.
Miinijahtija Sakala on esimene Eesti mereväe laev, mis ületab Atlandi ookeani. Seni on Eesti riigilaevastiku alustest pärast II Maailmasõda Atlandi ookeani ühel suunal ületanud piirivalvelaev Valvas 1997. aastal.
Sakala on üks kolmest Ühendkuningriigilt Eestile hangitud Sandown-klassi miinijahtijast. Laev on ehitatud 1990. aastal ning varustatud nüüdisaegse miinijahtimistehnika ja Seafox miinihävitussüsteemiga.
Laev alustas teenistust NATO Miinitõrjegrupis juuli lõpus kuuludes samas ka NATO reageerimisjõudude koosseisu.
Reageerimisjõudude liikmena peab laev olema valmis täitma sõjalisi ülesandeid kahe päeva jooksul NATO määratud paigas. Varem on NATO reageerimisjõududes teeninud mereväe lipulaev Admiral Pitka, miinijahtija Admiral Cowan ja miinijahtija Sulev.
NATO reageerimisjõud NRF loodi 2003. aastal integreeritud mere-, maa- ja õhuväevõimekusi ühendava üksusena täitmaks Põhja-Atlandi Nõukogu ülesandeid. NATO reageerimisjõud ühendavad eliitüksuseid, mida võib saata viie päeva jooksul maailma erinevatesse paikadesse täitma sõjalisi ülesandeid. Teda võidakse kasutada nii Põhja-Atlandi lepingu alusel läbiviidavas kollektiivse enesekaitse operatsioonis, kui ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatu alusel rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavatel sõjalistel operatsioonidel.