“Sakala edukal kolmekuulisel panusel NATO miinitõrjegrupis on olnud märkimisväärne panus Eesti mereväe jaoks hästi läinud aastale,” ütles mereväe ülem mereväekapten Jüri Saska Miinisadamas peetud tseremoonial oma pöördumises laevaperele.
26. juulil NATO 1. alalise miinitõrjegrupiga liitunud Sakala panustas eskaadrisse miinitõrjevõimekuse ja -kompetentsiga. Ühtlasi harjutati üksusena kollektiivkaitset merel nii õhu- kui ka pealvee ohu tingimustes.
Üksuse koosseisus identifitseeris miinijahtija Sakala meeskond allveerobotiga kokku 257 veealust ajaloolise lõhkekeha sarnast objekti, millest 21 olid miiniankrud, 2 ankurmiinid M08-391, 1 torpeedo TR-45 ja 1 õppemiin. Ajaloolised lõhkekehad demineeriti Sakalal opereerinud Eesti mereväe miinituukrite poolt.
Alates 29. juunist juhib NATO 1. alalist miinitõrjegruppi Läti mereväelane kaptenmajor Gvido Laudups, kes võttis grupiülema ülesanded üle Eesti mereväeohvitserilt kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaalt.
Sakala komandöri kaptenmajor Babenko sõnul oli lätlasest grupiülem kaptenmajor Laudups alati positiivne ja eesmärgile orienteeritud. “Professionaalne ja sõbralik õhkkond tagas hea koostöö terves miinitõrjegrupis,” ütles kaptenmajor Babenko.
Lisaks tegevteenistujatest mereväelastele teenisid NATO üksusesse kuulumise vältel laeval kokku seitse ajateenijat.
Eesti merevägi on NATO miinitõrjegruppides osalenud üle kümne aasta, panustades igal poolaastal grupi koosseisu erineva sõjalaevaga. Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevade grupist on NATO 1. alaline miinitõrjegrupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ning keda allianss võib lühikese etteteatamisajaga saata erinevatesse maailma paikadesse.