Neljapäeval, 22. detsembril annab kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts Kaitsejõudude Peastaabis neljale kaitseväe militaargeograafile üle vastvalminud kutsemärgid.
Esimese rinnamärgi saab erukolonelleitnant Uudo-Meeme Lettens, kes pani taasloodud kaitseväes aluse topograafiateenistusele ning alustas NATO standarditele vastavate kaitseväekaartide tootmist.
Kaitseväe militaargeograafiagrupi töö tulemusel kaeti Eesti ala 2004. aastaks NATO standarditele vastava paberkaardiga ning sama aasta lõpuks loodi digitaalne andmebaas. 2006. aasta lõpuks valmib tarkvaralahendus EMIL, mis teeb tavakasutajale kaitseväes kättesaadavaks pidevalt uuendatava digitaalse kaardiandmebaasi ning Eestis kasutusel olevad tsiviilkaardid.
“Ühena vähestest Eestis uuendame välitööde käigus oma kaardiandmebaasi informatsiooni otse GPSi abil salvestades,” sõnas militaargeograafiagrupi ülem kapten Andris Sprivul. “Nii on võimalik hoida andmebaas pidevalt uuendatud kujul ning vajalikul hetkel koostada andmebaasist lühikese ajakuluga failid paberkaardi trükkimiseks.”
Kaitsevägede Staabi topo-hüdrograafia osakonna rinnamärgi põhikirja kinnitas kaitseminister kindralmajor Paul Lill 1934. aastal. Taas kasutusele võetava kutsemärgi statuudi kinnitas kaitseväe juhataja oma käskkirjaga selle aasta 23. septembril.
Hõbedast valmistatud militaargeograafi kutsemärgi keskmes on Eesti Vabariigi asend maakeral, mille taga on allasuunatud teraga mõõk. Maakera all on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvad otsa-vaatavat lõvi. Kilpi raamivad külgedelt kaks hõbedast tammelehte.
Vastavalt statuudile antakse kutsemärk kaitsejõudude militaargeograafidele, kes omavad vastavat erialast haridust ja on teenistuses olnud vähemalt kaks aastat ning kelle teenistuskäik on olnud laitmatu. Samuti võib seda anda kaitseväes militaargeograafia valdkonnas teeninud välisriikide sõjaväelastele.
Lisaks militaargeograafidele on kutsemärgid ka kaitseväe juristidel ning õhuväe lenduritel ja operaator-vaatlejatel.